www.archive-org-2014.com » EE » A » ARVOPART

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

    Archived pages: 401 . Archive date: 2014-11.

  • Title: Arvo Pärdi Keskus
    Descriptive info: .. EST.. ENG.. Esileht.. Arvo Pärdi Keskus.. Keskusest.. Arhiiv.. Meeskond.. Koostööpartnerid.. Toetajad.. Vabatahtlikud.. Arvo Pärt.. Biograafia.. Loomeperioodid.. Teosed.. Aunimetused ja autasud.. Valik tekste.. Uudised.. Viimased uudised.. Uudiste arhiiv.. Ettekanded.. Varsti tulekul.. Ettekannete arhiiv.. Järelkaja.. Projektid.. Filmiõhtud 2013.. Filmiõhtud 2012.. Filmiõhtud 2011.. DVD Mängime Pärti.. Arvo Pärt Project.. Vater unser.. Õpilaskontsert.. Pood.. Noodid.. Tabula Rasa.. Kontakt.. Login.. Joomla Slide Menu by DART Creations.. Arvo Pärdi Keskuse on asutanud 2010.. aastal Arvo Pärt ja tema perekond, eesmärgiga luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just oma  ...   servas.. Keskuse maja kannab nime Aliina – nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi.. Just klaveripalast „Aliinale" sai 1976.. aastal alguse tintinnabuli-muusika.. Arvo Pärdi keskuse südameks on arhiiv, mis koondab endas kogu helilooja loomepärandit ning sellega seotud infot ja dokumente nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul.. Loe edasi.. Loe kõiki uudiseid.. No events.. Vaata kõiki sündmusi.. © 2010 Arvo Pärdi Keskus | Aliina, Laulasmaa küla, 76702 Keila vald, HARJUMAA | e-post:.. info@arvopart.. ee.. | tel: +372 604 0470.. Sisukaart.. |.. Uudiste RSS.. Ettekannete RSS..

    Original link path: /
    Open archive

  • Title: Arvo Pärdi Keskusest
    Descriptive info: Arvo Pärdi Keskuse eesmärk on säilitada ja tutvustada Arvo Pärdi loomepärandit.. Tunnustus ja.. tänu.. Täname südamest.. Swedbanki algatust.. toetada Arvo Pärdi Keskuse rajamist.. Arvo Pärdi Keskusest.. aastal alguse.. tintinnabuli.. -muusika.. Arhiivi ülesehitus.. Tegemist on harukordse ettevõtmisega juba oma materjali mahu ja mitmekesisuse poolest, arvestades helilooja aktiivsust, tema teoste ettekannete hulka ja muusika mõju kogu maailmas.. Tõeliselt unikaalseks teeb Arvo Pärdi isikuarhiivi aga helilooja vahetu osalemine selle töös.. Hindamatu väärtusega allikaks on helilooja kommentaarid oma muusikapäevikutele ja teistele arhiividokumentidele kogu oma mitmepalgelisuses.. Tema rikkaliku loomepärandi korrastamine on intensiivne ja aeganõudev, samas väga loominguline protsess.. Materjali käsitlemise teeb iseäranis tundlikuks asjaolu, et suur osa arhiveeritud dokumente on samal ajal ka helilooja töövahendid.. Arvo Pärt on loominguliselt aktiivne, luues uusi ning korrigeerides ja arranžeerides varasemaid teoseid – nii peab ka tema isikuarhiiv olema elav, paindlik ja muutustele avatud ning sellise struktuuri loomine on meile suur väljakutse.. Kogu  ...   maailma.. Keskuse tegevus.. Arhiivitöö kõrval on keskusel ka teisi tegevussuundi.. Oleme loonud ja jätkanud suhteid teiste muusikaorganisatsioonidega ning korraldanud traditsiooniks saanud iga-aastasi filmipäevi, näidates filme, milles on kasutatud Arvo Pärdi muusikat.. Koostöös plaadifirmaga ERP on keskus andnud välja teose „Vater unser" salvestise ning filmistuudioga Minor Film DVD „Mängime Pärti", mis on haruldane jäädvustus Arvo Pärdi tööst muusikakooli lastega ühe kontserdi ettevalmistamisel.. Koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga toimub väljapaistva Pärdi uurija, muusikateadlase Leopold Brauneissi eriseminar ning ilmub tema artiklite publikatsioon.. Arvo Pärdi keskus tegutseb praegu kahes väikeses majas, mis pole algselt arhiivi jaoks loodud.. Seetõttu on alanud ettevalmistused uue maja planeerimiseks, mis peaks valmima umbes viie aasta pärast.. Loodame, et uus hoone peegeldab helilooja muusika ja mõttemaailma olemust ka oma arhitektuuris.. Tulevikus koondab keskus endas mitmesuguseid Arvo Pärdi loominguga seotud tegevusi, olles mäluasutus ja infokeskus, eelkõige aga uurimis- ja õppekeskkond, mille südameks jääb arhiiv.. Jaga..

    Original link path: /Arvo-Pardi-keskusest/arvo-paerdi-keskusest
    Open archive

  • Title: Arhiiv
    Descriptive info: Arvo Pärdi Keskuse tuuma moodustavad helilooja poolt keskusele üle antud käsikirjalised materjalid ja kogu loominguline varamu.. Rajamisel on nii traditsiooniline kui ka digitaalne arhiiv.. Üle maailma on kokku kogutud umbes 90% Arvo Pärdiga seotud arhiivimaterjalidest.. Tehakse ettevalmistustöid traditsioonilise arhiivi ülesehitamiseks.. Samal ajal on alustatud käsikirjade transkribeerimise ja  ...   asub Laulasmaal ja ei ole praegu veel avalikkusele avatud.. Arhiivi kuuluvad helilooja käsikirjalised muusikalised päevikud, käsikirjalised partituurid, märkmed, tsitaadid, helilooja kommenteeritud märkmed, dokumendid ja kirjavahetus, fototeek, helilooja töövahendid, helilindid ja kassetid, fonoteek ja vinüülplaadid, videoteek, teadus- ja uurimistööd, autasud ja pühendused, kavalehed, afišid, meediakajastused, raamatud, muusikainstrumendid jne..

    Original link path: /Arvo-Pardi-keskusest/arhiiv
    Open archive
  •  

  • Title: Meeskond
    Descriptive info: Nõukogu.. Michael Pärt / nõukogu esimees.. Immanuel Pärt / nõukogu liige.. Nora Pärt / nõukogu liige.. Reet Remmel / nõukogu liige.. See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu.. E-posti aadressi nägemiseks peab olema JavaSkripti kasutamine olema lubatud.. / tegevjuht.. / assistent.. / arhivaar.. / toimetaja.. / kommunikatsioonijuht.. Immo Mihkelson.. / transkribeerija ja toimetaja.. Peale põhimeeskonna on panustanud ja panustavad oma aega, oskusi ja energiat keskuse loomisesse mitmed.. ettevõtted ja inimesed..

    Original link path: /Arvo-Pardi-keskusest/meeskond
    Open archive

  • Title: Koostööpartnerid
    Descriptive info: Arvo Pärdi Keskuse rajamine Eestisse on olnud helilooja perekonna initsiatiiv ja südameasi.. Kogu stardikapital pärineb perekonnalt nii ruumide soetamise, arhiivimaterjalide Saksamaalt Eestisse toomise kui ka igapäevaste kulude katmise kaudu.. Alates 1.. jaanuarist 2011 toetab keskust Eesti riik.. Alates 10.. veebruarist 2011 toetab keskust peatoetajana Swedbank.. Arvo Pärdi Keskus on majanduslikku kasu mittetaotlev organisatsioon, mille eesmärgiks on säilitada  ...   soovivad toetada Arvo Pärdi Keskuse rajamist.. Annetusi saab teha pangaülekandega.. Selgitusse palume märkida „.. Annetus.. “ ning tulumaksusoodustuse saamiseks oma isikukood.. SA Arvo Pärdi Keskus.. Swedbank 221049987895.. SWIFT/BIC: HABAEE2X.. IBAN: EE83 2200 2210 4998 7895.. Korrespondentpankade nimekiri.. Aliina, Laulasmaa.. 76702 Keila vald, HARJUMAA.. e-post: See e-posti aadress on kaitstud spämmirobotide vastu.. Tel: +372 604 0470.. Täname toetuse eest!..

    Original link path: /Arvo-Pardi-keskusest/koostoopartnerid
    Open archive

  • Title: Toetajad
    Descriptive info: Arvo Pärdi Keskuse ülesehitamine on võimalik tänu meie toetajatele, toetaja-partneritele ja vabatahtlikele.. Peatoetaja Swedbank.. 10.. veebruaril 2011 sõlmisid Swedbank ja Arvo Pärdi Keskus kolmeaastase koostöölepingu, mille kohaselt toetab Swedbank keskuse rajamist Eestisse.. Oleme südamest tänulikud Swedbankile toetuse, usalduse ja koostöö eest.. Lisaks peatoetajale täname ettevõtteid, kes panustavad keskuse ülesehitamisse professionaalse nõu ja jõuga:.. Ernst Young Baltic AS.. / Maksu- ja finantsnõustamine.. Advokaadibüroo Borenius OÜ.. / Juriidiline abi.. Patendibüroo Käosaar Co.. / Nõustamisabi..

    Original link path: /Arvo-Pardi-keskusest/toetajad
    Open archive

  • Title: Vabatahtlikud
    Descriptive info: Arvo Pärdi Keskuse ülesehitamine on võimalik tänu meie partner-toetajatele ja vabatahtlikele meeskonnaliikmetele.. Täname vabatahtlikke, kes meid oma oskustega abistavad:.. Inga Bowden, Key Aavoja, Kristi Liiva, Maarja Neivelt, Maarja Loorents, Mart Einpalu, Rob Bowden, Tea Trahov, Liivika Simmul, Aivar Napits, Tanel Veenre, Tiina Ristimets, Kalev Käosaar, Doug Maskew, Indrek Neivelt, Kristi Jõeäär, Karina Vabson, Assar Jõepera, Angelika Schneider, Eneli Meresmaa.. Miks toetan Arvo Pärdi Keskust?.. Ranno Tingas, Ernst Young Baltic.. Pean seda väga suureks privileegiks, et võime olla Arvo Pärdi Keskuse toetajad.. Arvo Pärt on oma heliloominguga maailmas tipptasemel Eestit esindanud ning kui saame oma kogemuste  ...   väikese rahva üks suurkujudest.. Perekond ja eriti tema abikaasa Nora Pärt on näinud vaeva, et need materjalid praegu keskuses on.. Palju toredaid inimesi on keskuse loomiseks vabatahtlikuna oma õla alla pannud ja see entusiasm nakatas meidki.. Liivika Simmul (vabatahtlik alates keskuse loomisest).. Loomulikult ei ole ma andnud midagi võrreldes sellega, mida olen saanud: eeskätt neid kogemusi ja impulsse, mida elus otsin ja vajan.. Koostöö tegemine APKga on minu jaoks sama, mis kokkupuude AP muusika ja maailmaga.. Tunnen sedasama südantülendavat mõju.. Keskus on kui muusika kaksikvend, kannab sama vaimu lihtsalt teisel kujul.. Vaimu, mis aitab mul elada..

    Original link path: /Arvo-Pardi-keskusest/vabatahtlikud
    Open archive

  • Title: Biograafia
    Descriptive info: Chris May arvustus.. Toomas Siitani arvustus.. Religioonide valgustatud kooskõla.. Tintinnabuli vormialgoritmid.. Nii lihtsalt kui vähegi võimalik.. Uuenduste allikad.. Toomas Siitani laudatio.. Tundmatu mehe nägu.. Kõla spirituaalsus.. Paavsti pöördumine.. Arvo Pärt: “Ju me siis salaja.. Interpreedi jaoks.. eUudiskiri.. liitu.. Uudiskiri toob teieni Arvo Pärdi ja temanimelise keskusega seotud uudised ja sündmused.. Liitumiseks täitke lüngad!.. Biograafia.. (1/2).. 1935.. - sündis 11.. septembril Paides.. 1938.. - asus koos emaga elama Rakverre.. 1945.. –.. 1953.. - klaveriõpingud Rakvere muusikakoolis Ille Martini juures, esimesed heliloomingu katsetused.. 1950.. –1954.. - õpingud Rakvere 1.. keskkoolis.. 1954.. - alustas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakoolis Harri Otsa juures.. –1956.. - ajateenistus Nõukogude armees, mängis sõjaväeorkestris oboed, löökpille ja klaverit.. 1956.. - jätkas kompositsiooniõpinguid Tallinna Muusikakoolis, nüüd Veljo Tormise juures.. 1957–1963.. - õpingud Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Heino Elleri kompositsiooniklassis.. 1958–1967.. - helirežissöör Eesti Raadios.. Alates 1967.. - vabakutseline helilooja.. 1958–1968.. - Esimene loomeperiood – algas neoklassitsistlike klaveriteostega, järgnesid katsetused seeriatehnikate, aleatoorika, kollaaži- ja kõlaväljatehnikaga.. Teosed „Nekroloog" (1960), „Perpetuum mobile" (1963), „Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964), kaks sümfooniat (1963 ja 1966), „Pro et contra" (1966).. 1968.. - „Credo" – esimese loomeperioodi kõrgpunkt.. Selles teoses on kahe muusikalise maailma – Bachi prelüüdi C-duur (HTK I) ja Pärdi dodekafoonilise muusika – vastandamine saavutanud dramaatilisima väljenduse.. Avalik usutunnistus põhjustas Nõukogude Eestis skandaali ja teos keelustati.. 1968–1976.. - Uue kunstilise väljenduse kujunemine.. Oma muusikalise keele otsinguil uuris ta gregooriuse laulu, Notre Dame'i koolkonna muusikat ja renessansspolüfooniat.. Pika vaikuseperioodi katkestas kolmas sümfoonia (1971), selle perioodi ainuke tänini loomingunimekirja kuuluv üleminekuteos.. 1976.. - „Aliinale" – esimene teos tintinnabuli-tehnikas (tintinnabulum – lad k „kelluke"), mis on tänaseni aluseks helilooja loomingule.. Pärdi teoste muusikaline materjal on ülimalt kontsentreeritud, äärmuseni taandatud, keskendudes vaid kõige olulisemale.. 1976–1977.. - 15 tintinnabuli-stiilis teost, sh „Tabula rasa", „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks", „Fratres", „Summa".. - „Tabula rasa" esiettekanne Tallinnas, 30.. septembril 1977, esitajad Gidon Kremer (viiul), Tatjana Grindenko (viiul), Alfred Schnittke (klaver), Tallinna Kammerorkester ja dirigent Eri Klas.. 1980.. - emigreerus Viini; leping kirjastusega Universal Edition.. 1981.. - Saksamaa Akadeemilise Vahetuse Ameti (DAAD – Deutscher Akademischer Austausch Dienst) stipendium, kolimine Berliini.. 1982.. - „Passio", valminud Baieri Raadio tellimusel; esiettekanne Münchenis Baieri Raadio koori, solistide, instrumentaalansambli ja oreli esituses Gordon Kemberi juhatusel.. 1984.. - loomingulise koostöö algus plaadifirmaga ECM ja produtsent Manfred Eicheriga.. Ilmus CD „Tabula rasa", millest sai alguse ECMi sari „ECM New Series".. Sellest ajast alates on kõigi tähtsamate teoste esmasalvestused tehtud ECMiga.. 1985.. - „Stabat Mater", valminud Alban Bergi Fondi tellimusel; esiettekanne Viinis Hilliard Ensemble'i, Gidon Kremeri (viiul), Nabuko Imai (vioola) ja David Geringase (tšello) esituses.. - „Te Deum", esiettekanne Kölnis Kölni Raadi koori ja Kölni RSO esituses Dennis Russell Daviese juhatusel.. 1989.. - „Miserere", valminud festivali „d'Eté de Seine-Maritime" tellimusel; esiettekanne samal festivalil Rouenis Hilliard Ensemble'i, Western Wind Choir' ja instrumentaalansambli esituses Paul Hillieri juhatusel.. 1989–2011.. - Kaheksa  ...   2003 Londonis Tate Moderni Turbine Hallis Hélène Grimaud' ja London Sinfonietta esituses Alexander Brigeri juhatusel.. 2003.. - Classic Brit Award (Suurbritannia) – kaasaegse muusika auhind teose „Orient Occident" eest.. - „In principio", valminud Graz-Seckau piiskopkonna tellimusel programmi „Graz 2003 - Euroopa kultuuripealinn" jaoks; esiettekanne koori Pro Musica Graz ja Capella Istropolitana esituses Michael Fendre juhatusel.. 2004.. - „Da pacem Domine", a cappella kooriteos, loodud Jordi Savalli tellimusel.. 2007.. aastal sai teose salvestis (koostöös Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja dirigent Paul Hillieriga, Harmonia Mundi) Grammy auhinna parima koorimuusika esituse kategoorias.. - „L'abbé Agathon", loodud Tšellooktettide Ühingu ja Beauvais' Tšelloansamblite Ühenduse tellimusel; esiettekanne Beauvais's Barbara Hendricksi ja Beauvais' Tšellookteti esituses.. 2005.. - „La Sindone", loodud festivali „Settembre Musica" tellimusel 2006.. aastal toimunud Torino taliolümpiamängudeks; esiettekanne Torino katedraalis Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri esituses Olari Eltsi juhatusel.. - Ajakirja Musical America (Ameerika Ühendriigid) aasta helilooja.. 2008.. - Léonie Sonningi muusikapreemia (Taani), mille üleandmise tseremooniaks on Léonie Sonningi muusikafondi tellimusel loodud teos „These words.. "; esiettekanne Kopenhaagenis Taani Rahvusliku Sümfooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.. - Sümfoonia nr 4 „Los Angeles", esiettekanne 2009.. aastal Ameerika Ühendriikides Walt Disney kontserdisaalis Los Angelese Filharmooniaorkestri esituses Esa-Pekka Saloneni juhatusel.. Teose esiettekanne Inglismaal toimus 2010.. aastal BBC Promsil.. - „Stabat Materi" uus versioon segakoorile ja keelpilliorkestrile, loodud Alam-Austria Tonkünstler-orkestri tellimusel; esiettekanne Viini Musikvereinis Tonkünstler-orkestri ja Wiener Singvereini esituses Kristjan Järvi juhatusel.. 2010.. - „Adam's Lament", loodud kultuuripealinnade Istanbul 2010 ja Tallinn 2011 tellimusel; esiettekanne Istanbulis Hagia Irene kirik-kontserdisaalis Eesti Filharmoonia Kammerkoori, Vox Clamantise ja Borusani Filharmooniaorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel.. - Rahvusvahelise Arvo Pärdi Keskuse ja helilooja isikuarhiivi asutamine Laulasmaale.. - Pärdi 75.. sünnipäeva ürituste seas oli kolm rahvusvahelist konverentsi: „Arvo Pärt and Contemporary Spirituality Conference" Bostoni Ülikoolis, „Arvo Pärt: Soundtrack of an Age" Londonis Southbanki keskuses ja „The Cultural Roots of Arvo Pärt's Music" Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.. 2011.. - asus elama Eestisse.. - Classic Brit Award – aasta helilooja 4.. sümfoonia eest.. - Paavsti Sakraalse Muusika Instituudi (Vatikan) audoktor.. - Eesti Teaduste Akadeemia liige muusika alal, esimene ETA ajaloos.. - Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige.. 2012.. - BBC minifestival „Total Immersion" Londonis, pühendatud Arvo Pärdi muusikale.. - Eesti Muusikanõukogu kompositsioonipreemia.. - Mehhiko rahvusvahelise festivali „Cervantino" preemia.. - Lugano Ülikooli (Šveits) teoloogiateaduskonna audoktor.. 2013.. - 9.. –11.. augustil toimunud Schleswig-Holstein muusikafestivali raames leidis aset Arvo Pärdi muusikale pühendatud kontserdiprogramm, kus tulid teiste seas ettekandele „Kanon pokajanen", „Te Deum", „Adam's Lament", „Tabula rasa" ja 3.. sümfoonia.. - 2013/2014.. õppeaastal Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, millega seoses toimub Tartu Ülikoolis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia prof Toomas Siitani loengusari Arvo Pärdist "Sõna ja muusika".. 2014.. - „Swan-Song", teose „Littlemore Tractus" uus versioon orkestrile, loodud Mozart Woche 2014 tellimusel; esiettekanne samal festivalil 29.. jaanuaril 2014 Salzburgis Viini Filharmoonikute esituses Marc Minkowski juhatusel.. Algus.. Eelmine.. 1.. 2.. Järgmine.. Lõpp..

    Original link path: /Arvo-Part/biograafia
    Open archive

  • Title: Loomeperioodid
    Descriptive info: Loomeperioodid.. (1/3).. I.. Neoklassitsism – avangard.. Niinimetatud nõukogude avangardi radikaalseima esindaja Arvo Pärdi loomingunimekiri kajastab eelkõige tema ulatuslikku muusikalist arengut heliloojana.. Pärdi esimese loomeperioodi avasid kaks neoklassitsistlikku klaveriteost („Kaks sonatiini” op.. 1 ja „Partiita” op.. 2).. Järgneva kümne aasta jooksul kirjutas Pärt muusikat, milles olid esindatud avangardi kõik olulisemad kompositsioonitehnikad – dodekafoonia, seeriatehnika, indeterminism, kõlavälja- ja kollaažitehnika ning millest igaüks leidis tema loomingus originaalset kasutamist.. „Nekroloog” (1960) oli noore helilooja esimene tähtsam heliteos ning ühtlasi esimene dodekafooniline teos eesti muusikas.. Sellest kujunes Pärdi esimene suur õnnestumine ja ka esimene suur skandaal, milles Pärdi looming andis võimuesindajaile põhjust teda läänelikus dekadentsis süüdistada.. „Perpetuum mobile” (1963) on kui ühtlane, jõuline pulseeriv helilaine, mis koosneb hulgast iseseisvaist, erinevalt rütmiseeritud partiidest.. Teose  ...   „Pro et contra” (1966), sümfoonia nr 2 (1966).. Pärt jätkas eksperimenteerimisega kollaažitehnika vallas.. Selle perioodi loomingus vastandas ta kaks äärmiselt erinevat helikontseptsiooni: avangardistlikud kompositsioonivõtted vaheldumisi tsitaatide või imitatsioonidega varasematest muusikastiilidest.. Helilooja looming sai ootamatult lahinguväljaks, kus teineteisele vastandusid Pärdi enda muusika moodsad stilistilised võtted ja muusikaliste tsitaatide lihtne, transtsendentaalne ilu.. Vastamisi seisid uus ja vana muusika kogu oma erinevuses.. Selline vastandamistehnika jõudis oma ülima ja ületamatu haripunktini helilooja viimases kollaažiteoses „Credo”.. „Credo” (1968).. Selles heliteoses on tsitaadina kasutusel Bachi prelüüd C-duur (HTK I) ning siin pingestub ja karastub Pärdi muusikaline keel äärmuseni.. „See on raevukas jõud, mis tahab ületada iseenda piire, nagu laviin“ (Pärt).. Võitlus kahe muusikalise maailma vahel lõppeb Bachi võiduga Pärdi enda muusika modernistlike kataklüsmide üle.. 3..

    Original link path: /Arvo-Part/loomeperioodid
    Open archive

  • Title: Teosed
    Descriptive info: Arvo Pärdi loomingu nimekiri.. - Valdavalt kronoloogilise nimekirja aluseks on teoste esmased loomisaastad, st teosed algkoosseisus.. Hilisemate redaktsioonide daatumid on loomisaastast eraldatud kaldkriipsuga.. Kehtiv on ainult teose viimane redaktsioon.. - Sama teose hilisemad versioonid uutele koosseisudele on märgitud algkoosseisus teose juurde.. Enamasti kannavad algkoosseisus teos ja uued versioonid sama nime, kuid need võivad ka erineda.. Näiteks: "In spe" ja "An den Wassern.. ".. - Pealkiri ja alapealkiri on eraldatud punktiga.. Nurksulgudes on ära toodud teose koosseis.. - Enne 1980.. aastat loodud ja käsikirjas eestikeelse pealkirjaga teostel on rahvusvaheliseks kasutuseks levinud ka tõlkepealkirjad, mis on ära toodud ingliskeelsel lehel.. 1956-1957 Neli lihtsat tantsu klaverile.. Muusika lastenäidenditele.. Saabastega kass.. Punamütsike ja hunt.. Liblikad.. 4.. Pardipoegade tants.. 1956–1960 Viis laulu lastele [lastekoorile (unisoonis) ja klaverile].. Mina olen juba suur.. Jaaniussi laul.. Konnad.. Lepatriinu laul.. 5.. Nukul pole nime.. 1958 Partita klaverile.. 1958–1959 Kaks sonatiini klaverile.. - 1958 Sonatiin klaverile nr 1.. - 1959 Sonatiin klaverile nr 2.. 1959 Meie aed [kantaat lastekoorile ja orkestrile].. 1960 Nekroloog [orkestrile].. 1962 Las vihistab [lastekoorile (unisoonis) ja klaverile; ilmunud ka pealkirjaga „Näärilaul"].. 1962 Näärivana [lastekoorile (unisoonis) ja klaverile].. 1963 Sümfoonia nr 1 „Polüfooniline" [orkestrile].. 1963 Perpetuum mobile [orkestrile].. 1963 Solfedžo [segakoorile.. a cappella.. ].. - 2002 Solfedžo [saksofonikvartetile].. - 2008 Solfedžo [keelpillikvartetile].. - 2010 Solfedžo [kaheksale või neljale tšellole].. 1964 Kollaaž teemal B-A-C-H [keelpillidele, oboele, klavessiinile ja klaverile].. - 1994 Concerto piccolo über B-A-C-H [soolotrompetile, keelpillidele, klavessiinile ja klaverile].. 1964 Diagrammid [klaverile].. 1964 Kvintetiino [flöödile, oboele, klarnetile, fagotile ja metsasarvele].. 1966 Pro et contra [kontsert tšellole ja orkestrile].. 1966 Sümfoonia nr 2 [orkestrile].. 1968 Credo [segakoorile, klaverile ja orkestrile].. 1971 Sümfoonia nr 3 [orkestrile].. 1973/2010 Ukuaru valss [klaverile].. 1976/1989 Saara oli 90-aastane [kolmele häälele STT, löökpillidele ja orelile].. 1976 In spe [häältele SATB ja vabalt valitud instrumentidele].. - 1984/1991 An den Wassern zu Babel saßen wir und weinten.. Ps 137 [solistidele või koorile SATB ja orelile].. - 1995 An den Wassern zu Babel.. Ps 137 [tromboonile ja kammerorkestrile].. - 1996 An den Wassern zu Babel.. Ps 137 [solistidele SATB ja instrumentidele].. - 2010 In spe [puhkpillikvintetile ja keelpilliorkestrile].. 1976 Aliinale [klaverile].. 1976 Pari intervallo [neljahäälne muusika, kindla koosseisuta].. - 1980 Pari intervallo [orelile].. - 1980 Pari intervallo [neljale plokkflöödile].. - 1995 Pari intervallo [klarnetile, tromboonile ja keelpilliorkestrile].. - 2002 Pari intervallo [saksofonikvartetile].. - 2008 Pari intervallo [klaverile neljal käel või kahele klaverile].. - 2010 Pari intervallo [kaheksale või neljale tšellole].. 1976 Trivium [orelile].. 1976/2001 Kui Bach oleks mesilasi pidanud.. [klaverile, puhkpillikvintetile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. 1977 Arbos [(vanamuusika)instrumentidele, kindla koosseisuta].. - 1977 Arbos [seitsmele (kaheksale) plokkflöödile ja kolmele trianglile.. ad lib.. - 1986/2001 Arbos [kaheksale vaskpillile ja löökpillidele].. 1977/1996 Cantate Domino canticum novum.. Ps 95 [koorile või solistidele SATB ja orelile].. 1977/1980 Cantus Benjamin Britteni mälestuseks.. [keelpilliorkestrile ja kellale].. 1977 Fratres.. Kolmehäälne muusika [kindla koosseisuta].. - 1982 Fratres.. Kolmehäälne muusika.. [neljale, kaheksale, kaheteistkümnele.. tšellole].. - 1983/1991 Fratres.. [keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. - 1985/1989 Fratres.. Kolmehäälne muusika [keelpillikvartetile].. - 1990 Fratres.. [puhkpillioktetile ja löökpillidele].. - 2004 Fratres.. Kolmehäälne muusika [puhkpilliorkestrile].. - 2007 Fratres.. Kolmehäälne muusika [kammeransamblile].. - 2009 Fratres.. Kolmehäälne muusika [kolmele plokkflöödile, löökpillidele ja tšellole või.. viola da gamba.. 'le].. - 1980 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [viiulile ja klaverile].. - 1989 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [tšellole ja klaverile].. - 1992 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [viiulile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. - 1993 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [tromboonile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. - 1995 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [tšellole, keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. - 2000 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [kitarrile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. - 2002 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [saksofonikvartetile].. - 2003 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [vioolale ja klaverile].. - 2006 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [neljale löökpillimängijale].. - 2008 Fratres.. Kolmehäälne muusika soolovariatsioonidega [vioolale, keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. 1977/1996 Missa syllabica [segakoorile.. - 1977 Missa syllabica [solistidele SATB ja kammeransamblile].. - 1996 Missa syllabica [segakoorile ja orelile].. - 2009 Missa syllabica [solistidele SATB ja keelpillikvartetile].. 1977 Summa [segakoorile või solistidele SATB.. - 1990 Summa [viiulile, kahele vioolale ja tšellole].. - 1991 Summa [keelpilliorkestrile].. - 1991 Summa [keelpillikvartetile].. - 2002/2009 Summa [saksofonikvartett].. - 2005 Summa [plokkflöödikvartetile].. - 2008 Summa [tromboonikvartett].. - 2010 Summa [kitarrikvartetile].. - 2010 Summa [kaheksale või neljale tšellole].. - 2011 Summa [kahele kitarrile].. 1977 Tabula rasa [kahele viiulile, ettevalmistatud klaverile ja keelpilliorkestrile].. - 1977 Tabula rasa [viiulile, vioolale, ettevalmistatud klaverile ja keelpilliorkestrile].. 1977 Variatsii na võzdorovlenije Arinuški / Variatsioonid Ariinuška tervekssaamise puhul [klaverile].. 1978 Peegel peeglis [viiulile ja klaverile].. -  ...   2005 Credo teosest „Berliner Messe".. Matzelsdorferi versioon [segakoorile ja keelpilliorkestrile].. 1991 Silouan's Song.. „My soul yearns after the Lord.. " [keelpilliorkestrile].. - 2012 Silouan's Song.. " [kaheksale tšellole].. 1992 And One of the Pharisees.. Lk 7, 36–50.. [kolmele solistile või kolmehäälsele koorile Kt(A)TB.. 1992/2005 Mozart-Adagio [viiulile, tšellole ja klaverile].. 1992/1994 Trisagion [keelpilliorkestrile].. 1994/1996 Litany.. Prayers of St John Chrysostom for each hour of the day and night [solistidele A(Kt)TTB, segakoorile ja orkestrile].. 1994/1997 Memento.. Ode VII teosest „Kanon pokajanen" [segakoorile.. 1995/1999 Darf ich.. [sooloviiulile, kellale.. ja keelpilliorkestrile].. 1996/1998 Dopo la vittoria.. Piccola cantata [segakoorile.. 1996 I Am the True Vine.. Jh 15, 1–14 [segakoorile.. 1997 Kanon pokajanen [segakoorile.. - 1997 Ode I teosest „Kanon pokajanen" [segakoorile.. - 1997 Ode III teosest „Kanon pokajanen" [segakoorile.. - 1997 Ode IV teosest „Kanon pokajanen" [segakoorile.. - 1997 Ode V teosest „Kanon pokajanen" [segakoorile.. - 1997 Ode VI – Kontakion – Ikos teosest „Kanon pokajanen" [segakoorile.. - 1997 Ode VIII teosest „Kanon pokajanen" [segakoorile.. - 1997 Palve pärast kaanonit teosest „Kanon pokajanen" [segakoorile.. 1997 The Woman with the Alabaster Box.. Mt 26, 6–13 [segakoorile.. 1997 Tribute to Caesar.. Mt 22, 15–22 [segakoorile.. 1998 Triodion [segakoorile.. 1998 Zwei Beter.. Lk 18, 9–14 [naiskoorile.. 1998/2002 Como cierva sedienta.. Ps 42–43 (41–42) [sopranile või naiskoorile ja orkestrile].. 1999/2002 Cantique des degrés.. Ps 121 (120) [segakoorile ja orkestrile].. 2000 Orient Occident [keelpilliorkestrile].. 2000/2002 Cecilia, vergine romana [segakoorile ja orkestrile].. 2000 Littlemore Tractus [segakoorile ja orelile].. - 2013 Swan Song.. Littlemore Tractus [orkestrile].. 2000 My Heart's in the Highlands [kontratenorile (või aldile) ja orelile].. - 2013 My Heart's in the Highlands [kontratenorile (või aldile), viiulile, vioolale, tšellole ja klaverile].. 2000 Which Was the Son of.. Lk 3, 23–38 [segakoorile.. 2001 Nunc dimittis.. Lk 2, 29–32 [segakoorile.. 2001 Salve Regina [segakoorile ja orelile].. - 2011 Salve Regina [segakoorile, tšelestale ja keelpilliorkestrile].. 2002 Peace upon you, Jerusalem.. Ps 122 (121) [naiskoorile SA.. 2002 Eesti hällilaul.. Kuss-kuss, kallike [kahele naishäälele ja klaverile].. - 2006 Eesti hällilaul.. Kuss-kuss, kallike [naiskoorile või kahele naishäälele ja keelpilliorkestrile].. - 2009 Eesti hällilaul.. Kuss-kuss, kallike [naishäälele, neljale vioolale ja neljale tšellole].. 2002 Roždestvenskaja kolõbelnaja.. Lk 2, 7 [naishäälele ja klaverile].. - 2006 Roždestvenskaja kolõbelnaja.. Lk 2, 7 [naiskoorile või ühele naishäälele ja keelpilliorkestrile].. - 2009 Roždestvenskaja kolõbelnaja.. Lk 2, 7 [naishäälele, neljale vioolale ja neljale tšellole].. 2002 Lamentate.. Homage to Anish Kapoor and his sculpture 'Marsyas' [klaverile ja orkestrile].. 2003 In principio.. Jh 1, 1–14 [segakoorile ja orkestrile].. 2003 Most Holy Mother of God [neljale häälele Kt(A)TTB.. 2003 Passacaglia [viiulile ja klaverile].. - 2007 Passacaglia [ühele või kahele viiulile, vibrafonile.. 2004 L'abbé Agathon [sopranile ja kaheksale tšellole].. - 2005 L'abbé Agathon [sopranile, neljale vioolale ja neljale tšellole].. - 2008 L'abbé Agathon [sopranile ja aldile või baritonile, naiskoorile ja keelpilliorkestrile].. 2004 Anthem of St John the Baptist.. Jh 1, 29–34 [segakoorile ja orelile].. 2004 Da pacem Domine [neljahäälne muusika, kindla koosseisuta].. - 2006 Da pacem Domine [segakoorile või solistidele SATB.. - 2006 Da pacem Domine [segakoorile ja keelpilliorkestrile].. - 2006 Da pacem Domine [keelpillikvartetile].. - 2006 Da pacem Domine [keelpilliorkestrile].. - 2007 Da pacem Domine [plokkflöödikvartetile].. - 2008 Da pacem Domine [segakoorile ja orkestrile].. - 2009 Da pacem Domine [saksofonikvartetile].. - 2010 Da pacem Domine [kaheksale või neljale tšellole].. 2005 Von Angesicht zu Angesicht.. 1 Kr 13, 12 [sopranile, baritonile, klarnetile, vioolale ja kontrabassile].. 2005 La Sindone [orkestrile].. 2005/2011 Vater unser [poiss-sopranile või kontratenorile (ka lastekoorile unisoonis) ja klaverile].. - 2013 Vater unser [poisihäälele või kontratenorile ja keelpilliorkestrile või keelpillikvintetile].. 2006 Estländler [flöödile].. - 2009 Estländler [viiulile].. 2006 Für Anna Maria [klaverile].. 2006 Für Lennart in memoriam [keelpilliorkestrile].. 2006 Veni creator [segakoorile või solistidele SATB ja orelile].. - 2010 Veni creator [segakoorile ja keelpilliorkestrile].. 2007 The Deer's Cry [segakoorile.. 2007 Morning Star [segakoorile.. 2007 Scala cromatica.. Trio piccolo [viiulile, tšellole ja klaverile].. 2007 Sei gelobt, du Baum [baritonile, viiulile, kvinternile (või mandoliinile või lautole) ja kontrabassile].. 2008 Alleluia-Tropus [vokaalansamblile või kammerkoorile SATB ja kaheksale tšellole.. - 2010 Alleluia-Tropus [segakoorile ja keelpilliorkestrile].. 2008 "These words.. " [keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. 2008 Sümfoonia nr 4 „Los Angeles" [keelpilliorkestrile, harfile, timpanitele ja löökpillidele].. 2009/2010 Silhouette.. Hommage à Gustave Eiffel [suurele keelpilliorkestrile ja löökpillidele].. 2009 Missa brevis [kaheteistkümnele tšellole].. - 2010 Missa brevis [kaheksale tšellole].. 2010 Adam's Lament [segakoorile ja keelpilliorkestrile].. 2012 Habitare fratres in unum.. Ps 133 (132) [segakoorile SA(Kt)TB või vokaalansamblile S(Kt)A(Kt)TB.. 2012/2013 Virgencita [segakoorile.. Kirjastuse Universal Edition.. kataloog..

    Original link path: /Arvo-Part/teosed
    Open archive

  • Title: Aunimetused ja autasud
    Descriptive info: Aunimetused ja autasud.. Audoktori nimetused.. 1990 Eesti Muusikaakadeemia.. 1996 Sydney Ülikool, Austraalia.. 1998 Tartu Ülikool, Eesti.. 2002 Durhami Ülikool, Suurbritannia.. 2003 San Martini Rahvusliku Ülikooli humanitaarteaduste kool, Argentiina.. 2007 Freiburgi Ülikool, teoloogiateaduskond, Saksamaa.. 2009 Liège’i Ülikool, Belgia.. 2009 St.. Andrewsi Ülikool, Šotimaa.. 2011 Paavsti Sakraalse Muusika Instituut, Vatikan.. 2012 Lugano Ülikool, teoloogiateaduskond, Šveits.. Auliikme staatused.. 1991 Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia, Stockholm, Rootsi.. 1996 Ameerika Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia, New York, USA.. 2001 Belgia Kuninglik Teaduse, Kirjanduse ja Kaunite Kunstide Akadeemia, Brüssel, Belgia.. 2003 Kuninglik Kirikumuusikakool, Salisbury, Suurbritannia.. 2004 Püha Cecilia Rahvuslik Akadeemia, Rooma, Itaalia.. Liikmelisus.. 2011 Paavst Benedictus XVI kultuurinõukogu liige.. 2011 Eesti Teaduste Akadeemia liige muusika alal.. Grammy auhind.. 2006 Da  ...   Series 2225).. Grammy nominatsioonid.. 1989 Passio – parim kaasaegne heliteos (ECM New Series 1370).. 1991 Miserere – parim kaasaegne heliteos (ECM New Series 1430).. 1994 Te Deum – parim koorimuusika esitus (ECM New Series 1505).. 1998 Kanon Pokajanen – parim kaasaegne heliteos ((ECM New Series 1654/55).. 2002 Orient Occident – parim kaasaegne heliteos (ECM New Series 1795).. 2002 Orient Occident – parim klassikaalbum (ECM New Series 1795).. 2009 In Principio – parim kaasaegne heliteos (ECM New Series 2050).. 2010 4.. sümfoonia – parim kaasaegne heliteos (ECM New Series 2160).. 2013 Adam's Lament – parim kaasaegne heliteos (ECM New Series 2225).. 2013 Adam's Lament – parim koorimuusika esitus (ECM New Series 2225)..

    Original link path: /Arvo-Part/aunimetused-ja-autasud
    Open archive



  •  


    Archived pages: 401