www.archive-org-2014.com » EE » E » ENESETUNNE

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

    Archived pages: 21 . Archive date: 2014-11.

  • Title: Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: .. По-русски.. Avaleht.. Spetsialistid.. Uudised.. Üritused.. Partnerid.. Kasulikud lingid.. enesetunne.. ee.. enestunne.. placeholder.. Kiirvalik.. Kõik.. Lapsevanem.. Noor.. Spetsialist.. Oled spetsialist? Jagame kogemusi.. Oled lapsevanem ja soovid rohkem teada?.. Oled noor ja otsid lahendust? Leia see :).. LIHTNE ENESEABI ON APP-I AEG ;).. SA EI OLE ÜKSI! KOGEMUSNÕUSTAJA FOORUMIS AITAB.. LAHENDUS.. NET - LAHENDUSTENI SINUS ENESES.. MIS ON UUDIST ? LOE SIIT.. ÜRITUSED JA ETTEVÕTMISED.. VÕTA OSA.. KASULIKUD LINGID ? SOOVITAME LUGEDA.. Menüü.. ee © 2014..

    Original link path: /
    Open archive

  • Title: Spetsialistid | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Eriala.. Elutreening.. Homöopaat.. Kunstiterapeut.. Liikumisterapeut.. Logopeed.. Massöör.. Pereterapeut.. Psühhiaater.. Psühholoog.. Psühholoogiline nõustaja.. Psühhoterapeut.. Refleksoloog.. Tiibeti/Hiina meditsiin.. Vaimse tervise õde.. Muu.. Sihtrühm.. Grupp.. Laps.. Pere.. Täiskasvanu.. Probleem.. Ainete kuritarviamine.. Käitumisprobleem.. Meeleoluprobleem.. Närvilisus.. Psüühiline areng.. Seksuaalprobleem.. Skisofreenia.. Stress.. Suhteprobleem.. Sõltuvus.. Toitumisprobleem.. Uneprobleem.. Valu.. Väsimus.. Ärevus.. Joogaterapeut/õpetaja.. Personaalne õpetus ehk isiklik praktika.. • haiguste ennetamiseks (oma tervise tugevdamiseks).. • haigusega toime tulemiseks (kannatuste vähendamiseks).. • tervenemiseks, olenevalt inimesest.. Miks on isiklik kava hea?.. • Individuaalne lähenemine on võrreldes grupitööga tunduvalt efektiivsem.. Tehes iga päev natuke (10-15 min) just sinule vajalikku praktikat on tulemused kiiremad tulema kui kord nädalas käia grupitunnis!.. • See võimaldab parimal moel arvesse võtta praktiseerija omadusi, oskusi, võimalusi ja soove.. Nii jõutakse kõige targemat teed pidi eesmärgile.. Jooga üks väärtuslikemaid panuseid on toetada tervenemist.. Jooga aitab tervenemist nii keha, hingamise, mentaalsel, käitumuslikul kui ka emotsionaalsel tasandil.. Jooga isiklik kava:.. • toob leevendust pea-, õlavöötme ja seljavalude ning pingete puhul,.. • aitab stressi korral ja stressist tulenevate haiguste puhul.. • aitab unetuse ja üleväsimuse korral,.. • suurendab liigeste liikuvust,.. • parandab rühti,.. • aitab leida sisemist rahu ja paremini lõdvestuda,.. • aktiveerib vereringlust ja lümfisüsteemi,.. • tõhustab ja korrastab seedeprotsessi,.. • õpetab ühtlaselt ja sujuvalt hingama,.. • parandab keskendumisvõimet,.. • tugevdab ja taastab immuunsüsteemi,.. • elavdab keha loomulikku võimet end ise tervendada.. Teekond isikliku praktikani:.. Alustuseks: soov ise ennast aidata (hakates ise kodus joogat praktiseerima) ja valmisolek käia õpetajaga tunnis vähemalt kolmel korral.. Tundide tegelik sagedus sõltub vajadusest ja olukorrast.. Esimene tund (90 min): Konsultatsioon – ootuste, vajaduste ja võimaluste väljaselgitamine.. Räägime elustiilist (millal ärkad, millal magama lähed, millist tööd teed jne), tervislikust seisundist, mõõdan pulssi, seda kõike selleks, et mõista kuidas jooga parimal viisil õpilase ellu sobituks.. Teeme lihtsamaid liikumisi, et selgitada välja õpilase füüsilised võimalused.. Koostan esialgse praktika koos hingamisega ning selgitan üldisi tõdesid.. Teine tund (60 min): umbes 1 nädala pärast läheme õppimisega detailsemaks.. Aluseks on õpilase tagasiside.. Õpilasele on esimeses tunnis õpitu omasem ning lihtsam, nüüd saab praktikat edasi arendama hakata.. Kolmas tund (60 min): umbes 1 kuu pärast teist tundi - vaatame koos praktika üle.. Kas antud praktika töötab soovitud suunas? Millised probleemid on nüüd endast märku andnud? Kas midagi on ebaselge? Kas midagi vajab täpsustamist? Korrigeerimist?NB! Kindlasti pole see hindamine ega hinnangute andmine kodus tehtule! Kohtumise ja arutelu eesmärk on leida kõige parem toimimisviis.. Edaspidi kohtume juba vastavalt vajadusele.. Näiteks kui: ilmneb uus probleem, praktika muutub igavaks ehk mehaaniliseks, muutub elusituatsioon (nt hommikune kava tuleb vahetada välja õhtuse vastu) või on lihtsalt soov valitud teel edasi liikuda.. Enamasti toimub see 3 kuni 6 kuu praktiseerimise järel.. Miks on spetsiaalselt Sinule tehtud praktika eriline?.. • Sa saad seda teha kodus Sulle sobival ajal (võidad näiteks trenni sõidetud aja).. • Sinule tehtud praktika lähtub vaid Sinust ning Sinu vajadustest ja võimalustest: millised on sinu tervise probleemid (kui on, aga ei pea olema), millisel eesmärgil soovid sa joogaga tegeleda jne.. • Sa saad valida millal ja kui palju on sul aega praktikaga tegelemiseks.. Näiteks iga päev 20 minutit endale pühendada on kasulikum kui üks tund nädalas.. Samuti on hommikune ja õhtune praktika erinevad.. • Tehes joogat igapäevaselt on areng ja tulemused kiiremini saavutatavad.. Individuaalne praktika ei ole probleemist/haigusest lähtuv harjutuste kompleks, st selle või teise haiguse korral need ja need liikumised.. See ei ole nii lihtne, sest põhjused miks me haigestume või miks meil valu ühes või teises piirkonnas on - on erinevad.. Lihtsalt väga tihti on meil läbi liikumiste võimalik endaga paremat kontakti saavutada aga ka siin on väga tähtis mitte püüda mingit ideaalasanat teha vaid endast lähtuda - seda õpetaja aitabki teha.. www.. joogatund.. Merle Vau.. Ambulatoorset psühhiaatrilist abi eesti, vene ja inglise keeles pakub Dr Ilmar Soomere.. Ilmar Soomere.. Reene Pehka praktiseerib Tai massaaži 2012.. aastast, on läbinud Tai massaaži kursused Krautmani Massaaži- ja Terviseakadeemias, kus õpib jätkuvalt idamaade loodusterapeudi erialal.. Tai massaaži peamine eesmärk on seada korda energiaringlus kehas, mis on tervise ja hea enesetunde aluseks.. Rahulikus hingamiserütmis teostatav massaaž ühendab endas refleksoloogia, jooga ja ajurveeda tarkused.. Erinevate vajutustehnikate ja venitustega vabastatakse blokeeritud energia ning pingulolevad lihased.. See on suurepärane meede hea tervise säilitamiseks, aga ka väga soovitatav mitmete häirete puhul organismis, avaldades positiivset mõju närvisüsteemile, lihaskonnale, luustikule ja liigestele, vere- ja lümfiringele ning hingamisteedele.. Massaaži teostatakse matil läbi kerge riietuse (riietus peaks olema mugav ja võimaldama liikumist), massöör kasutab lisaks kätele ka jalgu, põlvi ja küünarnukke.. Paraku on ka vastunäidustusi:.. * põletikulised seisundid organismis.. * südame-veresoonkonna haigused, kõrge vererõhk.. * traumad - luumurrud, lihasetraumad, nihestused.. * mõned nahahaigused.. * veenilaiendid, tromboosioht.. * kunstliigesed.. * osteoporoos.. * kasvajad.. * operatsioon (seljaoperatsioonist peab olema möödunud vähemalt 1aasta, kõhupiirkonna operatsioonist vähemalt 2 aastat).. Reene Pehka.. Lastepsühholoog.. Kaasajal puuduvad ühesed arusaamad lapse kasvatamise, arengu suunamise vajalikkuse ja võimalikkuse kohta.. Arenguülesanded on kõigile lastele sarnased, nende õpetamine võib aga vajada individuaalset lähenemist.. Arenguülesannete kohaselt tuleb vanemal võimaldada ja lapsel õppida erinevates olukordades toimetulekut nii, et kõik osapooled end hästi tunneksid.. Kui teie lapsevanemana olete omaltpoolt selleks kõik teinud ja teil on siiski tekkinud küsimusi lapse käitumise kohta, siis andke endast julgesti teada.. Teadmised väikelaste unevajadusest, söömisharjumustest, läheduvajadusest aitavad vanematel lapse vajadusi paremini mõista ning nutuga toime tulla.. Planeeritud aeg tekkinud olukorra analüüsimiseks on esimene samm võimalikuks muutuseks.. Mõnikord piisabki ainult vanema ja nõustaja omavahelisest vestlusest ning lapse käitumine paraneb.. Kui teid on abi küsima suunanud kool või lasteaed, siis paluge sealt vastuvõtule tulles kaasa ka lapse iseloomustus.. Ave Orgulas.. Tantsu- ja liikumisterapeut.. Mari Mägi (eesti, inglise, soome ja vene keeles), kes omab bakalaureuse kraadi koreograafias Tallinna Ülikoolist, Body Mind Centering © õpetaja kutset ning õpib hetkel Tallinna Ülikoolis kunstiteraapiate eriala magistriõppes.. Lahenduskeskne tantsu- ja liikumisteraapia on kliendi eesmärgi teenistuses toimides läbi kehateadlikkuse ja liikumise, sidudes nõnda omavahel kliendi kehalise kogemuse ning analüütilise meele.. Teraapias osalemine ei eelda liikumisalast ettevalmistust ega kehalist võimekust.. Lahenduskeskne lähenemine on tulevikule orienteeritud ning keskenub inimese tugevustele ja ressurssidele käsitledes iga inimest ainulaadsena, oma elu eksperdina, kuid keda on võimalik aidata vajalike otsuste ja soovitud  ...   tervenemise ja eneseleidmise teel.. Massaaž on üheks võimaluseks korrastada keha ja vaimu tasakaal.. Vahel vajame kellegi abi, et käivitada enestes need protsessid, mis tagaksid meis hea enesetunde ja rahulolu.. Laavakivimassaaž.. Väga populaarne Chakra Stone massaaž on tuhandeid aastaid vana Hiina raviviis, mida teostatakse kuumade laavakivide ja eriliste õlisegudega.. Selle abil toimub tšakrate avanemine ja organismi energeetiline mõjutamine ning laadimine.. Pärast seanssi kaovad väsimus ja stress ning tunnete tulvavat eluenergiat.. Bambuspulkadega massaaž võiks sobida kõige enam neile, kes hoolitsevad oma tervise eest ja ei soovi joosta arstide vahet.. Rütmiline sahin pambuspulkades koos patsutamisvõtetega aitab leevendada emotsionaalseid pingeid.. Võtted aktiveerivad lümfisüsteemi tegevust, mis on organismi immuunsüsteemi osa, vastutades toksiinide ja organismi kuhjuvate ainete väljutamise eest.. Bambusmassaaž stimuleerib naha, nahaaluste kudede ja lihaste taastumisprotsesse.. Massaaž on näidustatud neile, kes mingil põhjusel ei soovi end massööri juures lahti riietada.. Seda massaaži võib teha läbi mugavate spordiriiete.. Klassikaline massaaž on kõige traditsioonilisem ja levinum massaažiliik.. Seda tehakse nii õliga kui ka kuivalt.. Vastavalt kliendi soovile ja vajadustele võib teha nii kogu keha massaaži kui ka lokaalselt.. Klassikaline massaaž aktiviseerib eelkõige vere- ja lümfiringet, ergutab ainevahetust, vähendab pea- ja lihasvalusid.. Massaaži tulemusel suureneb organismi vastupanuvõime haigustele.. Massaaž mõjub lõõgastavalt nii vaimse kui ka füüsilise ülepinge korral.. Vastunäidustused:.. * ägedad põletikulised protsessid.. * nahahaigused.. * diabeet.. * veenilaiendid.. * neeru- ja sapikivid.. * menstruatsioon ja rasedus.. * ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid.. Veronika Habicht.. Lahenduskeskset loovteraapiat pakub eesti, inglise ja soome keeles psühhoterapeut Eha Rüütel, kes on omandanud lahenduskeskse psühhoterapeudi kvalifikatsiooni Helsingi Psühhoteraapiainstituudis Soomes, on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi psühholoogias Tallinna Ülikoolis ning rahvatervise magistrikraadi Rootsis (Nordic School of Public Health).. Lahenduskeskne loovteraapia on lühiteraapia, mis toetub lahenduskeskse psühhoteraapia põhimõtetele ning kasutab töö- ja suhtlusvahendina loomingulist tegevust.. Lahenduskeskne lähenemine on suunatud tulevikule ja lähtub eeldusest, et lahenduste leidmiseks on probleemi põhjuste väljaselgitamisest olulisem selgitada välja soovitud olukord ning sellest lähtudes seada selged saavutatavad eesmärgid.. Otsitakse ressursse, tugevusi, toimetulekuvõtteid ja tegevusi, mis on varem edu toonud ning millest oleks kasu praeguses olukorras.. Ollakse veendunud, et muutus on võimalik, muutused toimuvad kogu aeg ja võivad toimuda erineval moel.. Lähtutakse põhimõttest, et klient on oma elu ekspert ning teraapiasuhet käsitletakse koostöösuhtena.. Lahenduskeskne loovteraapia ühendab kujundilise ja verbaalse loova mõtlemise.. Lahenduskesksest loovteraapiast on abi erinevate elukriiside ja tervisehäiretega toimetulekul, pere-, töö- ja koolisuhete selgitamisel, kehaga rahulolematuse ja kehaimidži probleemide puhul ning lahenduste leidmiseks oma potentsiaali rakendamist takistavates olukordades.. Lahenduskesksesse loovteraapiasse on oodatud täiskasvanud, teismelised ja grupid.. Eha Rüütel.. Joogaõpetaja.. Töötades pereterapeudi ja psühholoogilise nõustajana on Algi akadeemilise karjääriga (filosoofiadoktori kraad) paralleelselt olnud süvenenud traditsiooniliste tarkuste tundmaõppimisse.. Enam kui 15 aastat tagasi alguse saanud esimesest kontaktist Hatha jooga õpetustega joogaõpetaja Maaja Zelmini kaudu süvenes huvi aina enam joogaliku elufilosoofia suunas ning tänaseks päevaks praktiseerib Algi Kundalini jooga õpetajana, esindades Karam Kriya Londoni koolkonda.. Jooga pärineb inimkogemusest, sisaldades tehnikaid tervisliku, õnneliku ja vaimselt teadliku elu elamiseks.. "Just nii, nagu jõed suubuvad ookeani, tõstab kõiksugune jooga kundalinit.. Mis on kundalini? See on inimolendi loominguline potentsiaal" (Yogi Bhajan, 2003).. Algi Samm.. Rühmajuht.. Triin on juhtinud erinevaid rühmatöö programme, mis on keskendunud stressi, depressiooni ja läbipõlemise ennetamisele-leevendamisele.. Triin Ülesoo.. WWW.. Arst-psühhoterapeut.. Füüsilise ja vaimse tervise ning töö ja karjääri alasne nõustamine eesti, vene ja inglise keeles.. Dr Epp Veski enesetutvustus:.. Olen arst ja psühhoterapeut.. Töötan kahel suunal:.. 1.. Organismi tervisliku seisundi hindamine ja tasakaalustamine.. Bioresonantsmeetodil mõõtes näeb klient ise kõikide organite seisundit, nende omavahelist seost, tasakaalustamist ja soovitusi.. Hea tulemuse eelduseks on.. - inimese soov oma tervise ja elu eest vastutus võtta ja oma.. - senist suhtumist, tõekspidamisi, toitumist ja elukombeid muuta.. Kui palju tuleb muuta, sõltub tema seisundist.. Tulemus sõltub ka sellest, kui kaugele on haigus arenenud, kuid kogemus näitab, et inimese tahe võib olla kõikvõimas.. Teine inimene võib küll anda parema enesetunde, kuid selle säilitamine on suures osas enda teha.. Vastunäidustusteks on.. - liiga kaugele arenenud rasked haigused ja psühhiaatrilised haigused.. - inimese laiskus.. - alkoholism, narkomaania.. 2.. Psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia, karjäärinõustamine.. Viimastel aastatel kasutan sageli hüpnoteraapiat (mitte hüpnoos, vaid hüpnootiline või teadvuse muutunud seisund): kui lõõgastada keha ja rahustada meeled, siis hingamisele keskendudes on võimalik teadvustada tõrjutud, allasurutud, unustatud või mittemärgatud momente oma elus.. Neid on nüüd võimalik praeguse küpsuse, tarkuse ja kogemuse abil teisiti lahendada.. See annab suure emotsionaalse kergenduse ja vabaduse teha edaspidi sobivamaid lahendusi.. Paljud probleemid (sh.. ka psühhosomaatilised e.. kehalised) saavad lahenduse/leevenduse.. Kasutame ka tavalist “tark jutustamist”, nimekirjade tegemist, joonistamist, tööd unenägudega, kodutööd jne.. kehaliste harjutusteni.. Tarkade ja tugevate inimeste juures, kes ei taha või ei julge endast rääkida, kasutame filosoofilist nõustamist: maailma probleemide ja filosoofiliste küsimuste varjus tegeleb inimene ise oma probleemide lahendamise ja eesmärkidega.. Grupitööd: 4-6 osalejaga mängime “Transformatsiooni mängu” 4-8 tundi.. Grupiseminar (6-16 osalejaga) “Empowerment” 2-3 päeva.. Õppinud olen:.. TÜ arstiteaduskond, TÜ psühholoogia osakond, Vilniuse Humanitaarse ja Eksistentsiaalse Psühholoogia Instituut.. Euroopa Psühhoteraapia Assotsiatsiooni (EAP), Venemaa Professionaalse Psühholoogia Liiga liige.. Osalenud EAP, Maailma Psühhologia Assotsiatsiooni ja Eurotas kongressidel ja konverentsidel: Moskva, Viin, Lissabon, Sidney, Varna, Jurmala, Chisinau.. Euroopa Psühhoteraapia Sertifikaat.. Palju erinevaid koolitusi:.. Psühholoogiline nõustamine ja psühhoteraapia:.. Eksistentsiaalne psühholoogia ja teraapia, Enese teostamine (Empowerment), Transformatsiooni mäng, Protsessitöö, Naiste ja meeste olemuslik lepitamine (Essential Peacemaking), Jungi analüüs, NLP, humanistlik psühholoogia, grupianalüüs, gestalt, psühhodraama, Sophia analüüs, Wartegg test, EMDR, kinesioloogia, hingamistehnikad, naeruteraapia, Aleksander tehnika, Avatud ruum, Rännak, hüpnoteraapia (Eesti, Leedu, Läti, Venemaa, Iirimaa, Šoti, Austria, USA, Itaalia, Rootsi, Soome).. Bioresonantsdiagnostika ja –teraapia:.. Amsat ja Imago/AuR-uM metoodika – Venemaa, Läti, Leedu.. Idamaade õpetused:.. transendentaalne ja dünaamiline meditatsioon, ajurveda, akupunktuur,.. sudzhok, Nei Jing, Tai chi, Tui Na, Qi gong, joogad (hatha, tantra, kundalini,.. dünaamiline), Reiki, Shin-do, Falun gong (Eesti, Venemaa, Leedu, Ukraina,.. India, Austria, Läti).. Konfliktide juhtimine, karjäärinõustamine, aktiivne kodanikkond,.. (Eesti, Läti, Leedu, Soome, Venemaa, Iirimaa, Suurbritannia, Taani, Sloveenia, Austria, Itaalia, Belgia, Hispaania, Saksamaa, India, USA).. Loodustooted ja bioloogiliselt aktiivsed toidulisandid.. Pharma-Nord, Vision, Mirra, Fohow, Transfer Faktor, peptiidid (Eesti, Venemaa, Läti).. Epp Veski.. Värksed postitused.. Vaimse tervise mess Eluterve terve elu.. Projekti AppsTerv avaüritus „Infotehnoloogia – kas vaimse tervise probleemide tekitaja või lahendaja? 20.. 05.. 2014.. VATEK 11.. 04.. 2014 koosolek-töötuba.. Olen test postitus..

    Original link path: /spetsialistid/
    Open archive

  • Title: Uudised | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Lorem ipsum.. By:.. Posted:.. 17.. märts 2014.. In:.. Time:.. 1 Minute Read..

    Original link path: /category/uudised/
    Open archive
  •  

  • Title: Üritused | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: lauraliisa.. oktoober 2014.. Üritust toetab rahaliselt Norra finantsmehhanismi rahvatervise programm 2009-2014 (Leping nr 2-2.. 1/6034 Sotsiaalministeeriumiga).. harri.. 24.. aprill 2014..

    Original link path: /category/uritused/
    Open archive

  • Title: Partnerid | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Eesti-Rootsi Vaimse Tervise ja Suitsidoloogia Instituut (ERSI) on Rootsi mõttekaaslaste toel 1993.. aastal loodud eraõiguslik teadus- ja koolitusasutus.. ERSI teeb tihedalt koostööd mitmete Euroopa ja Eesti asutuste ning võrgustikega, et võimalikult tõhusalt töötada vaimse tervise probleemide kaardistamise ja ennetamise ning positiivse vaimse tervise toetamise suunal – keskendudes seejuures kogu inimese elukaarele.. Eluterved inimesed, eluterved pered, eluterve ühiskond Avituse visioon.. Avituse missiooniks on inimeste heaolu suurendamine ning stressi, masenduse ja läbipõlemise vähendamine.. Avituse üheks põhisuunaks on töö meeleoluhäirete ja stressispektri häirete valdkonnas.. Püüame ennetada ja leevendada depressiooni, bipolaarset häiret, läbipõlemist ja pikaajalist stressi.. Selleks on meil välja töötatud erinevad rühmatöö- ja koolitusprogrammid.. Lisaks toetame vaimse tervise foorumi ja individuaalse nõustamisega.. Tegeleme hindamis- ja teavitustööga.. Teiseks oluliseks suunaks on töö vanemahariduse maastikul, sest terved ja õnnelikud inimesed sünnivad ja kasvavad tervetes, õnnelikes ja arenevates peredes.. Korraldame arendavaid ja harivaid loenguid, koolitus-programme ja üritusi.. Tasuta psühholoogiline nõustamine ja toetamine internetikeskkonnas.. Lahendus.. net poole võib pöörduda mistahes  ...   missioon on luua ja jagada terviseteadmisi ning mõjutada tervisekäitumist ja tervisemõjureid, et suurendada Eesti inimeste heaolu ja aidata neil elada kaua ja tervelt.. Tegeletakse rahvatervishoiu teadustöö ning tervise edenduse ja haiguste ennetusprogrammide ja –tegevuste väljatöötamise ning elluviimisega.. Lisaks vastutatakse ka Eesti riikliku tervisestatistika ning viie rahvastikupõhise registri ja andmekogu haldamise eest.. Tervisekliinik Nõmmel on ERSI eestvedamisel loodud terviseasutus, mis akadeemiliste teadmiste kõrval kasutab ka traditsioonilist tarkust, et inimese terviklikkus püsiks või taastuks.. Tervisekliinikus aidatakse inimesel ennast tundma õppida, oma ressursse ja eneseregulatsiooni võimalusi üles leida, tervisehäireid ennetada ning neist vabaneda ja heaolutunnet saavutada ning nautida.. Tervisekliinik austab ja tunnustab iga inimese erilisust ning erinevaid vajadusi, mistõttu pakutakse kliinikus erinevaid ja laias valikus teenuseid, et nende hulgast endale sobivaim leida.. Arkimedes.. Arkimedes on Norra ettevõte, mis pakub teenuseid vaimse tervise spetsialistidele.. Viimastel aastatel on Arkimedes AS olnud spetsialiseerunud tarkvara arendusele, et vaimse tervise spetsialistidele veebipõhiseid rakendusi pakkuda.. Käesolevas projektis tehakse Arkimedesega koostööd nutitelefonide äppide väljatöötamisel..

    Original link path: /partnerid/
    Open archive

  • Title: Kasulikud lingid | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Veebipõhised raamatud.. Lundbeck´i Instituut.. Depressioon.. Mis? Miks? Kuidas ravitakse? Mida teha enda heaks?.. Dr John Preston.. Kuidas jagu saada depressioonist?.. Veebilehed.. Depressioonist ja suitsidaalsusest teadlikkust tõstev veebileht.. https://ifightdepression.. com/ee/.. Noortele vaimse tervise teabe- ja eneseabileht.. http://www.. supremebook.. org/et/.. Noorte vaimse tervise portaal.. http://peaasi.. ee/.. Noorte nõustamiskeskus.. http://amor.. Tervisliku toitumise portaal.. toitumine.. Infoportaal uimastite kohta.. narko.. Infoportaal alkoholi ja alkoholi toime kohta.. http://alkoinfo.. Emotsionaalse toe keskus Eluliin.. eluliin.. Laste ja noorte kriisiprogramm lähedase kaotanutele.. lastekriis.. Nõustamistelefon Lapsemure.. lapsemure..

    Original link path: /kasulikud-lingid/
    Open archive

  • Title: Lapsevanem | Lahenduse Kategooriad | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Type: Lapsevanem..

    Original link path: /portfolio_category/lapsevanem/
    Open archive

  • Title: Noor | Lahenduse Kategooriad | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Type: Noor..

    Original link path: /portfolio_category/noor/
    Open archive

  • Title: Spetsialist | Lahenduse Kategooriad | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Type: Spetsialist..

    Original link path: /portfolio_category/spetsialist/
    Open archive

  • Title: Oled spetsialist? Jagame kogemusi | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Kiirvalik:.. nooruk.. lapsevanem.. spetsialist.. Oled spetsialist? Jagame kogemusi.. Mis on vaimne tervis?.. Vaimne tervis on see, kuidas inimene mõtleb, tunneb ning ümbritseva maailmaga suhestub.. Seega mõjutab vaimne tervis seda, kuidas me iseend, teisi ja ümbritsevat keskkonda kogeme – kuidas me eluga toime tuleme.. See mõjutab meie toimetulekut stressiga, otsustusprotsesse ning suhteid teiste inimestega.. Head vaimset tervist võib mõista kui heaolu.. See on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla.. Hea vaimse tervisega inimene tuleb toime elu ootamatustega ning leiab igast olukorrast midagi head.. Hea vaimse tervisega inimene ei lasku liigsetesse enesesüüdistustesse ega oota eelseisvatest sündmustest halvimat.. Lihtsustatult võib öelda, et hea vaimse tervisega inimene ei tekita endale ülearust muret ega stressi.. Hea vaimse tervise tunnused.. Hea enesetunne ja rahulolu.. Võime nautida elu, naerda ja lõbutseda.. Hea stressitaluvus ja kohanemisvõime uute olukordadega.. Iseenda kehast ja vaimust hoolimine.. Teistest ja ümbritsevast keskkonnast hoolimine.. Soov ja võime teiste inimestega suhelda.. Soov ja võime õppida, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu.. Erinevate tunnete kogemine, sest elu on pidevas muutumises ning sündmusterikas.. Hea vaimne tervis ei tähenda seda, et me ei koge kunagi kurbust, muret, viha või lootusetust.. Me kogeme kõik erinevaid tundeid – vahel on need positiivsed, vahel negatiivsed.. Ühest konkreetsest tundest olulisem on see, kuivõrd rahulolev oleme iseendaga ja eluga üldiselt, milline meeleolu on meie elus valdav, kuivõrd aktiivsed ja sotsiaalsed me oleme, mil määral jäävad meie elu häirima konfliktid, ebaõnnestumised või kellegi mõtlematud sõnad.. Nagu kehaline tervis, on ka vaimne tervis tähtis kogu elu vältel.. Võti parema vaimse tervise juurde on aktiivne tegelemine sellega, mis meie elus lisapingeid või raskusi tekitab – olgu selleks siis meie enda mõtted, stressiga toimetulek, sotsiaalne lävimine vms.. Kuidas vaimset tervist hoida?.. Vaimse heaolu saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil – piisav puhkus, tervislik toiduvalik, füüsiline aktiivsus jms.. See tähendab ka tasakaalus saavutamist kohustuste ning meelepäraste asjade vahel (sõpradega suhtelmine, perega koos veedetud aeg, huvitegevus jms).. Piisav uni.. Uni on eluks niisama vajalik nagu söömine ja joomine.. Uni kuulub inimese elutähtsate funktsioonide hulka, sest une ajal organism taastab ennast.. Uni on organismi jaoks aktiivne, mitte passiivne protsess! Inimese unetsükkel koosneb pindmisest unest, süvaunest ja unenägude unest.. Õhtupoole ööd on ülekaalus süvauni (vajalik organismi füüsiliseks taastumiseks), hommikupoole ööd aga unenägude uni (vajalik vaimseks ja emotsionaalseks taasutmiseks).. Une vähesus ei too mitte ainult kaasa väsimust, vaid see võib põhjustada ka tujukust, õppimisvõime langust, peavalusid, kehakaalu tõusu jms.. Täiskasvanud inimene vajab puhanud enesetunde saavutamiseks keskmiselt 7–8 tundi, koolilaps aga 9 tundi ööund.. Tervislikud valikud toidulaual.. Tervislik toitumine põhineb mitmekülgsel toidulaual.. Mitmekesisus tähendab valikuid nii ühe toidugrupi piires kui toidugruppide vahel.. Seejuures tuleks eelistada võimalikult puhast (lisaainete vaba) toitu ning vältida kiir- ja valmistoite.. Kiir- ja valmistoidud on sageli rasva- ja kalorirohked, kuid sisaldavad vähe erinevaid makro- ja mikrotoitaineid, mis on tervise seisukohalt hädavajalikud.. Ühekülgse toiduvaliku puhul on oht, et vajalikud toitained jäävad saamata, mis võib kaasa tuua vaimse kurnatuse ja apaatsuse, nõrgenenud tähelepanu- ja õppimisvõime, kehakaalutõusu jms.. Samal ajal tuleb olla tähelepanelik, et tervislik toitumine ei muutuks enesepiitsutamiseks.. Kiir- ja valmistoidu täielikust vältimisest on olulisem mõõdukus – aegajalt hamburgeri, pizza või kartulikrõpsude söömine ei tee halba, kui üldjoontes on toidulaual mitmekülgne valik tervislikest toiduainetest.. Lihtsustatult öeldes tuleks iga päev süüa 5 portsjonit (üks portsjon on umbes peotäis) puu- või köögivilju soovitavalt võimalikult erinevaid ja kodumaised aiasaaduseid.. Kindlasti tuleks aega leida hommikusöögi jaoks ega tohiks jätte liiga pikki pause söögikordade vahele (veresuhkru taseme langus toob kaasa viletsa meeleolu).. Toidu mõjust meie meeleolule saab lisaks lugeda.. siit.. Ülevaatlikumat informatsiooni tervisliku toitumise kohta leiab Tervise Arengu Instituudi alamlehelt.. toitumine.. Piisav vedelikutarbimine.. Inimene omastab vedelikku nii toidu kui joogiga.. Suurem osa vajalikust vedeliku kogusest saadakse toiduga, kuid sellele lisaks tuleb organismi varustada ka kvaliteetse lisavedelikuga, milleks sobivad kõige paremini vesi, taimeteed ja naturaalsed mahlad.. Vesi puhastab organismi, aitab transportida ja omastada vitamiine ja mineraalaineid, hoolitseb seedesüsteemi korrashoiu eest, takistab paljude tervisehädade teket ning avaldab positiivset mõju vaimsele tervisele.. Liiga vähene vedeliku tarbimine võib viia seedehäireteni, väsimuse, keskendusmisraskuste ning peavaluni, samuti soodustab see teatud haiguste teket.. Seejuures ei tohi aga ära unustada, et ka vedeliku liigne tarbimine on kahjulik (koormates neere ja südant, väljutades vajalikke mineraalaineid).. Kuigi üldlevinud soovituse kohaselt tuleb juua 8 klaasi vett päevas, on igaühele sobivat lisavedeliku hulka raske määratleda – see sõltub kehakaalust, toidust, välisest temperatuurist ja füüsilisest aktiivsusest.. Elades jahedas kliimas, süües vedelikurohket toitu (supid, pudrud, hautised, kastmed, puu- ja köögiviljad jne) ning olles füüsiliselt mõõdukalt aktiivne, võib vajaliku lisavedeliku kogus olla väiksem kui 8 klaasi ööpäevas.. Kehaline aktiivsus.. Sageli räägitakse inimese kehalisest ja vaimsest tervisest, nagu need oleksid kaks erinevat asja.. Tegelikult see nii ei ole – inimese vaimne ja kehaline tervis moodustavad lahutamatu terviku.. Hoides end füüsiliselt aktiivsena, kogetakse ka vähem stressi ja ärevust, magatakse paremini ning ollakse parema keskendumisvõimega.. Kehaline aktiivsus vabastab energiat andvaid ja stressi maandavaid kemikaale.. Ainuüksi lemmikloo saatel tantsimine või väike jalutuskäik võivad olla olulised meeleolu parandajad.. Kehaliselt aktiivne võib olla endale meelepärasel viisil määravaks on liikumises olek, mitte niivõrd suur kehaline pingutus.. Kui seni on oldud kehaliselt väga inaktiivne, võib alustada väga lihtsatest asjadest: kasutada lifti asemel treppe, minna mõned peatused varem bussi pealt maha, parkida auto kaugemale jms.. Värskes õhus viibimine.. Päikesepaiste rahustab närvisüsteemi, tõstab tuju ja varustab organismi vajaliku D-vitamiiniga, mille vajalikku määra on toiduga raskem omastada kui päikese käes viibides.. Kuigi Põhjamaades on päikest vähe, saab inimene ka läbi pilvede osa päikese positiivsest mõjust.. Värskes õhus tuleks iga päev viibida vähemalt 2 tundi.. Kui see ei ole võimalik, aitab ka siseruumide korralik õhutamine (v.. a.. suurte liiklusvoogudega autoteede läheduses).. Närvisüsteemile mõjub kõige rahustavamalt koskede, purskkaevude ja veekogude ääres viibimine.. Mõtlemise kontrollimine.. Mida negatiivsemalt nähakse ümbritsevat maailma, seda halvemini ennast tuntakse.. Negatiivsed mõtted ja muretsemine võtavad energiat ning tekitavad ärevust, hirme ja depressiooni.. Selleks, et mitte sattuda negatiivse mõtlemise nõiaringi, tuleb negatiivsed mõtted asendada postiivsemate mõtetega.. Kui negatiivseid mõtteid tekib aegajalt ning need ei häiri igapäevaelu, käitumist ega enesetunnet, on kõik hästi.. Kui need aga muutuvad sagedaseks või äärmuslikeks, tuleb oma negatiivseid mõtlemismustreid tundma õppida ning neid muuta.. Märka ja muuda:.. mustvalgeid mõtlemismustreid (õige/ vale, hea/halb: „kui ma nüüd oma tulemust ei paranda, pole mõtet edasi üritadagi“).. keskendumist vaid negatiivsele (filtreerides välja positiivse: „mulle öeldi, et esinesin hästi, kuid rääkisin liiga kiiresti – neile ei meeldinud mu esinemine!“).. üldistamist (alati, kunagi jms sõnad: „minu käes läheb alati kõik nässu“).. „pean“-lauseid („ma pean selle hästi sooritama“).. sildistamist (pidev enda või teiste kohta hinnangute andmine, nagu „loll“, „mõttetu“, „kole“).. ennatlike järelduste tegemist („ta ei helistanud – ta ei soovi minuga tegemist teha“).. „sääsest elevandi tegemist“ (kõige hullema stsenaariumi ettekujutamine: „läksime eile tülli – ta ei andesta mulle iial“).. Negatiivsete mõtlemismustrite muutmine ei ole lihtne ülesanne, kuid selle tulemus on igal juhul pingutust väärt.. Mõtlemise muutmiseks tuleb püüda vaadelda olukorda nii-öelda kõrvalt: leida tõendeid, mis mõtet kinnitaksid või ümber lükkaksid.. Iseennast tuleb hinnata samamoodi nagu teisi: kuidas läheneksid sõbrale, kes on samas olukorras? Ära unusta, et keegi ei ole täiuslik ja kõik teevad vigu.. Kogemustest ja vigadest me õpimegi.. Hoia stressitaset kontrolli all.. Igaüks meist kogeb aegajalt stressi – pinget, ärevust, mure, ärrituvust, kurbust, viha või mitmeid ebameeldivaid emotsioone korraga.. Lühiajalise stressiga suudab meie organism toime tulla, kuid pikaajaline stress rikub füüsilist ja vaimset tasakaalu.. Kaasneda võib väsimus, raskused keskendumisel, söögiisu kaotus või tõus, ärrituvus, närvilisus, kõhu- ja peavalud, uneprobleemid jne.. Ekspertide hinnangul on koguni 90% haigustest seotud stressiga.. Stressitaseme kontrolli all hoidmiseks:.. hoia sõprade ja perega häid suhteid! Lähisuhted on heaolu seisukohalt väga olulised.. Kui sul pole parasjagu võimalik kallite inimeste seltskonnas viibida, võib abiks olla ka neile helistamine või kirjutamine.. aktsepteeri ennast sellisena, nagu sa oled! Mõni inimene on „sündinud naljahammas“, teine on hea näputöös ja kolmas hoopis spordis.. Meil kõigil on tugevamad ja nõrgemad küljed – ära võrdle end teistega ega püüa olla keegi teine.. Aktsepteeri ennast!.. räägi oma tunnetest! Tunnetest rääkimine ei ole märk nõrkusest.. See on iseenda ja oma heaolu eest hoolitsemine.. Tunnete allasurumine mõjub halvasti nii tervisele kui lähisuhete kvaliteedile.. Kui keegi on sulle haiget teinud või sinuga ülekohtuselt käitunud, hoidu süüdistustest – räägi lihtsalt sellest, mida sa tunned.. toitu tervislikult! Toitumise ja vaimse tasakaalu vahel on otsene seos – söö mitmekesiselt, eelista naturaalseid ja kodus valmistatud toite ning väldi suhkru- ja rasvarikkaid ning töödeldud toite.. liigu palju! Liikumine tõstab meeleolu, enesehinnangut ja keskendumisvõimet ning annab hea une.. puhka! Puhkus võib olla nii aktiivne (mõni asendustegevus) kui passiivne (mitte millegi tegemine).. Ole enda suhtes tähelepanelik – „kuula“, mida su keha parasjagu vajab.. tegele asjadega, mida naudid! On sul mõni huviala, millega tegeledes kaob ajataju? Kui ei, siis proovi see enda jaoks leida – see aitab unustada mured, tõstab tuju ning enesetunnet.. küsi vajadusel abi! Kõigil on mõnikord raske.. Kui tunned, et keegi saab sinu koormat kergendada, siis küsi abi.. Kui tunned, et mured ja probleemid hakkavad häirima elu, räägi sõprade või pereliikmetega, otsi abi internetist või mõnelt spetsialistilt.. hooli teistest! Uurimused on näidanud, et teiste aitamine maandab pingeid ja suurendab õnnetunnet.. Eesmärgipärane ja mõtestatud tegevus on osutunud efektiivsemaks ja püsivamaks vahendiks õnnetunde saavutamisel ning säilitamisel kui iseendale naudingute pakkumine (premeerimine hea söögi/joogiga, millegi ilusa ostmine, lõbutsemine jms).. keskendu heale! Kindlasti on su elus asju, mis on toredad ja millest tunned rõõmu – keskendu neile.. Märka ja tunne rõõmu ka väikestest asjadest – ilus hommik, lõõgastav vann, kohtumine lähedasega.. ära muretse juba juhtunu pärast – seda enam muuta ei saa.. Ka tulevik on alles ees – praeguses hetkes saad vaid mõelda, mida teha selleks, et eelseisev sündmus oleks rõõmustavam.. pane oma eesmärgid paika! Küsi endalt, mida sa oma elult soovid ning pane oma eesmärgid paika.. Oluline on, et need eesmärgid oleksid realistlikud ja saavutatavad.. Tunnusta end ka väikeste sammude eest, mille abil jõuad oma eesmärgile lähemale.. ära põgene probleemide eest, vaid lahenda need! Probleemide mõtetes ketramine ja süüdlase otsimine kulutab asjatult energiat, tekitab stressi ega lase edasi liikuda.. Süüdlase otsimise ja muretsemise asemel mõtle võimalike lahenduste peale ning liigu soovitud lahenduse suunas.. Hoidu alkoholist, tubakast ja teistest narkootilistest ainetest.. Kõik narkootilised ained mõjutavad ajukeemiat ning kahjustavad tervist.. Mitmete mõnuainete mõju võib esmapilgul näida meeldiv (lõõgastav efekt, enesekindluse tõus, ülevoolav meeleolu), kuid pikemas perspektiivis seondub hulga terviseprobleemidega.. Suitsetamine.. Suitsetamist alustades võib tunduda, et nikotiin aitab parandada tuju ja keskendumisvõimet, vähendab ärritust ja stressi, lõdvestab lihaseid ja vähendab isu.. Kuid korduvad ja regulaarsed nikotiinidoosid viivad muutusteni peaajus, mis omakorda toovad kaasa nikotiini võõrutusnähud ja seega ka suurenenud ärrituvuse, stressi ja pingesoleku.. On leitud, et suitsetamine saadab ajule koguni signaali dopamiini tootmise lõpetamiseks, mis on tuntud kui üks õnnehormoonidest, sest aitab kaasa positiivsete emotsioonide kogemisele.. Kuigi paljud inimesed väidavad, et suitsetamine aitab neil stressi maandada, teeb suitsetamine tegelikult olukorra hullemaks.. Ja mitte ükski lühiajaline positiivne efekt ei kaalu üle seda, mida pikaajaline suitsetamine kehalise (vähk, südame- ja veresoonkonnahaigused) ja vaimse tervisega (suitsetajate hulgas esineb vaimse tervise häireid kordades rohkem kui mittesuitsetajate seas) teeb.. AIkohol.. Alkohoolse joogi positiivne mõju meeleolule on ajutine ja näiline.. Alkohol on depressant, mis tähendab, et see häirib meie sisemist tasakaalu ning mõjutab meie mõtteid, tundeid ja tegusid.. Paljud kirjeldavad alkoholi enesekindlust tõstvat ja ärevust maandavat toimet.. See tuleneb aju aktiivsuse mahasurumisest, mis on seotud piirangutega.. Kuid alkoholi edasi manustades mõjutab see suuremat osa ajust, mis võib positiivse efekti asemel põhjustada viha, agressiivsust, ärevust ja depressiivsust.. Regulaarne alkoholitarbimine raskendab stressi ja pingetega toimetulekut, sest see vähendab serotiini tootmist peaajus, mis on samuti tuntud õnnehormooni nime all ning mille ülesandeks on meeleolu reguleerimine.. Vaimse tervise häired esineb alkoholi liigtarvitajate seas kordades sagedamini kui alkoholi liigselt mittetarvitajate seas.. Samuti suurendab alkohol südame-veresoonkonnahaigustesse, seedelundkonnahaigustesse, vähki ja mitmetesse teistesse haigustesse haigestumise tõenäosust.. Narkootikumid.. Narkootikume on väga erinevaid (sealhulgas toime poolest) ja nagu teisedki narkootilised ained, mõjutavad eranditult kõik narkootikumid ajukeemiat ning võivad tekitada püsivaid tervisekahjustusi.. On neid, kes peale paari proovimiskorda olulisi muutusi oma tervises ei tähelda, kuid on ka neid, kes haigestuvad kohe ja püsivalt.. Piltlikult väljendudes on narkootikumide proovimine ja tarvitamine kui vene rulett kunagi ei tea ette, millal kuul tabab ja mis tabamusega kaasneda võib.. Sagedamini narkootikumide tarvitamise järel vallandunud vaimse tervise häired on ärevushäired, meeleoluhäired, unehäired, paanikahäired, psühhoos.. Ei ole selge, miks osad inimesed narkootikumide tarvitamise järel haigestuvad, teised aga mitte.. Arvatakse, et narkootikumid võivad vallandada häireid, millele on tarvitajal soodumus, kuid mis oleks võinud mittetarvitamise korral ka vallandumata jääda.. Kuidas aru saada, et mul võib olla vaimse tervise probleem?.. Esineb üsna erinevaid vaimse tervise probleeme.. Mõnede vaimse tervise probleemide mõju toimetulekule on vähene või mõõdukas, kuid mõned vaimse tervise probleemid raskendavad oluliselt igapäevaeluga toimetulekut.. Kui mõni lähedane tunneb muret sinu mõtlemise viisi, tunnete või käitumise pärast, tuleks sellesse täie tõsidusega suhtuda.. Sageli märkavad meid ümbritsevad inimesed meiega toimunud muutusi enne, kui me ise oleme aru saanud, et midagi on valesti.. Mida varem probleemiga tegeleda, seda kiiremini saab oma elu taas kontrolli alla ning ära hoida võimalikke negatiivseid tagajärgi ja haiguse süvenemist.. Märgid, mis võivad viidata vaimse tervise probleemidele.. huvikaotus varem meeldinud tegevuste vastu, apaatia.. toimetuleku ebatavaline langus (koolis, tööl, spordist loobumine, raskused tavapäraste ülesannete täitmisel).. ekstreemsed või kiired meeleolukõikumised.. soov endale või teistele viga teha; enesevigastamine (nt lõikumine, terava esemega kraapimine või torkamine jms).. muutused söömisharjumustes või söögiisus.. raskused uinumisel, liigvarane ärkamine või katkendlik uni.. suurenenud ärevus või rahutus, mõnikord koos paanikahoogudega.. pidev väsimus ja energiapuudus.. omaette hoidmine, teistega suhtlemisest hoidumine, liigne voodis viibimine.. keskendumisraskused, mälu halvenemine või mõttekäik ja kõne, mida on raske selgitada.. suurenenud tundlikkus valgusele, häältele, lõhnadele või puudutustele; stimuleerivate olukordade vältimine.. vähene unevajadus, soov minna rohkem välja, väga energiline, loov ja suhtlemisaldis olemine, tormakas uute sõprussuhte loomine, võõraste usaldamine või hoolimatu raha raiskamine.. asjade kuulmine ja nägemine, mida teised ei kuule ega näe.. seletamatud või ebareaalsed hirmud (keegi tahab sulle haiget teha, naerab sinu üle või tahab saavutada kontrolli sinu keha üle).. suitsiidimõtted.. Kõik need märgid võivad oma tõsiduses varieeruda.. Sageli kogetakse suurt osa loetletud ohumärkidest viisil, mis ei häiri oluliselt igapäevaelu (mööduv mõõduka tugevusega sümptom).. Kui aga sümptom raskendab toimetulekut igapäevaeluga või on püsiv, tuleks otsida abi.. Kui tunned, et ei soovi enam elada või koged soovi teistele haiget teha, otsi koheselt abi! Keskmiselt 1 inimene 4-st kogeb igal aastal mõnd vaimse tervise probleemi ja keskmiselt 1 inimene 50-st kogeb mõnd vaimse tervise probleemi viisil, mis segab olulisel määral tema igapäevaelu.. Vaimse tervise probleemid ei ole märk nõrkusest – otsi abi! Võibolla leiad sobiva spetsialisti käesoleva veebilehe.. spetsialistide sektsioonist.. Vaimse tervise hoidmiseks vajalikud oskused.. Selleks, et igapäeva nõudmiste ja väljakutsetega edukalt toime tulla, on meil vaja mitmeid erinevaid oskuseid.. Nendeks oskusteks on näiteks probleemide lahendamise oskus, suhtlemisoskus, enesetunnetamise oskus, emotsioonidega toimetuleku oskus jne.. Sotsiaalsed oskused omandatakse jälgimise ja matkimise teel, kuid neid on võimalik õppida ka sihipärase harjutamise kaudu.. Lapsed õpivad suhtlema, jälgides ja matkides seda, mis toimub ümbritsevas maailmas ning mõistes läbi kogemuse, mis on kasulik ja aktsepteeritav.. Et lapseeas veedetakse enim aega oma vanematega, siis suur osa algsest suhtlemisviisist ja mõjutustest enesehinnangu kujunemisele pärinebki neilt.. Edasi satub laps mitmekesisemasse sotsiaalsesse keskkonda, teda hakkavad mõjutama kaaslased ja teised täiskasvanud.. Alljärgnevalt tuleb juttu vaimse heaolu seisukohalt olulistest oskustest ja sellest, kuidas noort vajadusel mõne oskuse arendamisel aidata saab.. Noor ja noore sotsiaalsed osksused.. Head sotsiaalsed oskused on suureks abiks igas eluvaldkonnas, ka koolis.. Õpilased kes pöörduvad õpetaja poole sobival viisil, püüavad tunnis küsimustele vastuseid leida, naeratavad ning on koostööks valmis, saavad tihti õpetaja poolt enam positiivset tähelepanu ning tulevad paremini ka akadeemiliselt toime.. Kehvad sotsiaalsed oskused aga võivad kaasa tuua nooruki isoleerituse või tõrjutuse/kiusamise, kuivõrd tema käitumist peetakse veidraks, mittekohaseks.. Tihti eeldatakse, et noored peavad teadma kuidas erinevates olukordades toime tulla.. Kui aga nooruk pole teatud oskusi mingil põhjusel omandanud, ei oska ta neid ka kasutada.. Samuti ei pruugi noor osata keerulise olukorraga toime tulla, sest pole seda varem kogenud.. Seetõttu on hea noortele erinevaid oskusi õpetada (näiteks läbi rollimängude), neid üheskoos harjutada ning julgustada noori neid ka praktiseerima.. Sotsiaalsete oskuste kasutamise eelduseks on, et noor oskab ära tunda ja väljendada oma tundeid.. Oskus ennast kehtestada.. Enesekehtestamine on oskus teistega suheldes oma vajaduste eest seista, seda teisi solvamata ning agressiivseks muutumata.. Ennast kehtestav käitumine võimaldab kaitsta oma õigusi ja personaalset ruumi ilma teise inimese personaalsesse ruumi tungimata ja tema üle domineerimata.. Ennast kehtestav inimene on aus ja otsekohene oma mõtete ja tunnete kohapealt.. Ennast kehtestav inimene:.. julgeb ennast väljendada, ükskõik kas nõustub või ei nõustu teistega.. julgeb välja öelda, kui talle miski ei meeldi.. julgeb keelduda.. julgeb vajadusel abi küsida.. suudab aktsepteerida, et vahel on teistel paremad ideed, lahendused või ettepanekud.. suudab aktsepteerida kriitikat ja ettepanekuid.. austab ennast ja teisi inimesi.. Kuidas aidata noorel enesekehtestamise oskust treenida?.. Selleks, et aidata noorel enesekehtestamise oskust treenida, tuleb teda suunata käituma ennast kehtestaval viisil.. See tähendab talle järgmiste soovituste andmist:.. väljenda ennast!.. Kui tekib mõni idee või mõte, tuleb see välja öelda.. Näiteks kui tead vastust õpetaja poolt küsitule, tõsta käsi vastamiseks; räägi seltskonnas mida sina arvasid mõne filmi või raamatu kohta.. Kuigi esialgu võib see tunduda raske ja suure sammuna, on see loomulik käitumine.. jää endale kindlaks.. Vahel on raske oma arvamust avaldada.. Veelgi raskem on aga endale kindlaks jääda olukorras, kus teised annavad seisukohale või tõekspidamisele negatiivset tagasisidet.. Tuleb siiski püüda mitte lasta teistel end mõjutada lihtsalt selleks, et neile meeldida.. Oma arvamust on korrektne muuta siis, kui välja toodud ratsionaalsed argumendid panevad asju teises valguses nägema.. Kindlasti ei tohiks arvamust muuta pelgalt seltskonda sobitumiseks.. Neid inimesi, kes enda eest seisavad, austatakse tegelikult rohkem.. aktsepteeri nii positiivset kui negatiivset tagasisidet.. Tihti tunnevad inimesed piinlikkust, kui neid kiidetakse, kuid ei tohiks alahinnata oma saavutusi! On täiesti normaalne öelda kiituse peale lihtsalt „aitäh“, mitte püüda kiitust väiksemaks muuta, öeldes midagi sellist nagu: „ah see polnud midagi“.. Samuti ei tasu hakata iga kiituse järel ennast ise kiitma (jah, ma tõesti olen väga tubli), sest see võib mõjuda võõristavalt ja inimeste imetlusele kiire lõpu teha.. Aktsepteerida tuleb ka negatiivset tagasisidet – pealegi aitab see ju õppida ning edaspidi asju paremini teha.. Kogemustest õppimine aitab ära teenida teiste austust!.. uuri reegleid ja traditsioone, mis sinu jaoks loogilised pole ning õiglased ei tundu.. See, et miski on alati ühtviisi olnud, ei tähenda, et see oleks ainuõige või õiglane.. Kui tundub, et mõned reeglid või traditsioonid on ebaõiglased, ei tohi karta oma arvamust väljendada.. Julgelt võib küsida põhjendust, miks mingid reeglid kehtivad ning selle üle siis arutleda (selle asemel, et reegleid lihtsalt rikkuda).. ning küsida miks need reeglid kehtivad.. seisa oma õiguste eest.. Mõned õigused on antud meile seadusega (õigus arstiabile, haridusele, õiglasele kohtlemisele), kuid samamoodi on meil õigus olla koheldud lahkelt oma sõprade, perekonna ja koolikaaslaste poolt.. keeldu ettepanekutest, kui need pole sinu jaoks vastuvõetavad.. Kõikides suhetes tuleb ette lahkarvamusi ning oluline on õppida ütlema “ei” kui keegi tahab, et tehtaks midagi sellist, mis tekitab ebamugavust.. „Ei“ tuleb osata öelda ka neile inimestele, kellest hoolitakse.. See võib olla näiteks keeldumine peole või kohtama minemisest, kui on vaja kooli- või kodutööd teha või hoopis keeldumine alkoholist, seksuaalvahekorrast või mõnest tegevusest, mis võib inimese elu või tervise ohtu seada.. Keeldumise puhul on esmatähtis, et „ei” oleks konkreetne ja kindel.. Vastasel korral on suur tõenäosus, et keeldumine põhjustab vaid segadust ja ebamäärasust ning annab võimaluse ümberrääkimiseks.. Ei tohi karta olla teiste suhtes ebaõiglane! Kas paluksid teistelt vastu nende tahtmist sama? Teised inimesed võivad eitavat vastust kuuldes olla pettunud, pahased, kurvad või hoopis vihased, kuid tuleb meeles pidada, et teisest inimesest hoolimine ja tema ausatamine tähendab ka selle inimese otsuste austamist.. Ei ütlemine ei ole märk nõrkusest, vaid näitab, et inimesel on oma arvamus, millele sa suudad ja oskab kindlaks jääda! „Ei” öeldes tasub läbi mõelda, miks oli vaja või miks sooviti “ei” öelda ning siis põhjuseid ka teistele selgitada.. “Ei” ütlemist tuleb harjutada!.. Ei ütlemise harjutamine:.. Ei aitäh!.. Ei! Ma ei.. Tänan! Ma ei taha, sest.. Mulle see ei meeldi, sest.. „Ma tõesti tahaksin, aga ma pean selle asemel hoopis …”.. „Kuigi Sul võib õigus olla, siiski “.. „Ma ei tunne ennast seda tehes mugavalt.. ”.. „Ei aitäh.. Miks me ei võiks hoopis …?”.. Tasakaalus mõtlemise oskus.. Mõtlemine mõjutab tugevalt meie vaimset tervist mida negatiivsemalt näeme end ümbritsevat maailma, seda halvemini ennast ka tunneme.. Kõik inimesed kogevad aegajalt negatiivseid mõtteid – eriti kui elus toimuvad suuremad muutused, kui ollakse ärevil, õnnetu või stressis.. Kui aga keskenduda pikemat aega ainult negatiivsele, mõjutab see otseselt üldist enesetunnet ning võib viia halbade otsuste langetamiseni.. Kuid mõtlemist on võimalik tasakaalustada õppides vastavaid strateegiaid.. Tasakaalus mõtlemine ei tähenda üdini positiivset mõtlemist – keegi ei suuda mõelda ainult positiivselt.. Kui tööl või koolis läheb halvasti või minnakse kellegagi tülli, on täiesti normaalne ennast õnnetuna tunda.. Tasakaalus mõtlemine tähendab, et vaadeldakse olukorra positiivseid, negatiivseid ja neutraalseid aspekte.. Seega võib tasakaalukat mõtlemist mõista kui terviklikku mõtlemist.. Järgnevad juhised Kuidas terviklikult või tasakaalukalt mõelda aitavad suunata noort tasakaalukama mõtlemise poole.. Kuidas terviklikult või tasakaalukaIt mõelda:.. Püüa vaadelda olukorda objektiivselt!.. Kas olukord on tõesti nii halb, kui tundub?.. Mis on halvim, mis võib juhtuda?.. Mis on parim, mis võib juhtuda?.. Mis kõige tõenäolisemalt juhtub?.. Kas ma saan olukorda ka teise nurga alt vaadata?.. Kas antud olukorra juures on ka midagi head?.. Kas see probleem on oluline ka viie aasta pärast?.. Mida ma saan ise teha, et antud probleem laheneks?.. Kas oled kindel, et ei ole langenud mõtlemisvigade lõksu?.. Neid on mitmeid, näiteks:.. Must-valge mõtlemine.. Olukorrad, inimesed, sündmused, olukorrad jms jagatakse kategooriatesse õige/vale, must/valge, hea/halb.. Must-valge mõtlemise korral võib ka hinne 4 paista läbikukkumisena paistab juba hinne 4 läbikukkumisena, erimeelsus teise inimese veana jne.. Filtreerimine.. Välja jäetakse positiivne ning keskendutakse ainult negatiivsele.. Üldistamine.. Olukordade meelevaldne üldistamine, millele on iseloomulik sõnade, nagu alati , kunagi , iialgi jms kasutamine.. Näiteks võidakse ühe ebaõnnestumise põhjal anda hinnang, et mul ei õnnestu mitte kunagi mitte midagi.. „Peaks“ laused.. Öeldakse endale mida peaks tegema, kuidas peab käituma.. Näiteks korrutatakse endale, et ma pean selle kõigega hakkama saama, ma pean kõik need asjad täna ära tegema, ma oleks pidanud seda paremini tegema.. Sildistamine.. Kasutatakse pidevalt enda ja/või teiste kohta hinnanguid andvaid sõnu, näiteks: ma olen rumal.. Teiste mõtete lugemine.. Eeldatakse, mida teised inimesed arvavad või mõtlevad.. Näiteks: nad kõik arvavad, et ma ei tea sellest midagi.. Tuleviku ennustamine.. Halbade sündmuste ette ennustamine ilma põhjendusi omamata.. Näiteks usutaksekse, et kogu nädal läheb kõik nagunii halvasti.. Murra oma mõtlemisvead.. Analüüsi mõtteid, nagu teadlane seda teeks.. Püüa leida tõendeid, mis räägivad negatiivsetele mõtetele vastu.. Ennast tuleb hinnata samamoodi, nagu hindad teisi – see tähendab ka seda, et endalt ei tohi nõuda rohkem kui teistelt.. Uuri, kas teised inimesed nõustuvad su mõtetega.. Hinnates olukordi ja informatsiooni erinevatest aspektidest, tullakse paremini toime ka muutuste ja uute olukordadega.. Ei tohi unustada, et keegi pole täiuslik ja kõiges ei pea olema kõige parem.. Kõik teevad vigu.. Probleemide lahendamise oskus.. Probleemid ning nende lahendamine on normaalne osa elust.. Tihti kulutavad inimesed hulga aega mõeldes probleemi põhjustele (näiteks sellele, kes on süüdi) ning tagajärgede ennustamisele (näiteks, et midagi ei lähe enam paremaks) selle asemel, et mõelda olukorra võimalike lahenduste peale.. Tegelikult on iga probleem võimalus millegi uue õppimiseks.. On muidugi probleeme, millel ei ole lihtsaid lahendusi.. On probleeme, millele tuleb suhteliselt pikka aega lahendusi otsida.. Kuid sellele vaatamata leidub pea igale probleemile lahendus isegi kui see lahendus kohe pähe ei tule.. Et probleemide lahendamine oleks lihtsam, on kasuks probleemide lahendamise tehnika tundmine.. Tehnikad probleemide lahendamiseks:.. defineeri probleem.. Ole võimalikult konkreetne, kuna üldine probleemikirjeldus viib ka üldiste lahendusteni.. Kui mitu erinevat probleemi on omavahel kokku põimunud, proovi need kõik eraldi sõnastada.. Siis on nendele lihtsam lahendusi välja töötada.. Näiteks võib probleem esialgu tunduda: „ma vihkan koolis käimist“, mis tegelikult koosneb konkreetsetest alaprobleemidest: „ma lähen närvi, kui minu üle klassis naerdakse“, „mulle ei meeldi, et õpetaja pidevalt minu kallal norib“, „ma olen väsinud, sest ma ei jaksa nii palju õppida kui vaja“.. sea igale probleemile soovitud eesmärk.. Mis on parim, mis sina saad teha antud probleemi lahendamiseks? Keskendu asjadele, mida sa saad ise muuta.. Reaalne eesmärk võib olla näiteks, et sooviksid rohkem aega viita paari sõbraga, ebarealistlik eesmärk on lahti saada kõigist inimestest koolis, kes sulle ei meeldi.. ajurünnak lahenduste saavutamiseks.. Ole loov ning püüa välja pakkuda võimalikult palju lahendusvariante.. Selles etapis ei keskenduta veel parematele ega halvematele lahendustele.. Lahendusvariandid võivad olla näiteks: klassikaaslaste ignoreerimine, nende vastu mõnitamine, viisakaks jäämine, mõnega neist oma tunnetest rääkimine, koolivahetus, klassijuhataja või psühholoogiga rääkimine, klassivahetus, vanematega rääkimine.. välista halvad valikud ning hinda lahendusvariantide positiivseid ja negatiivseid külgi.. Millised variandid on ebarealistlikud või toovad kasu asemel rohkem kahju? Näiteks kui mõnitad kaaslasi vastu, võid küll ise tunda ennast hetkeks hästi, kuid ilmselt toob see pikemas perspektiivis kaasa rohkem negatiivseid tagajärgi ning pole seetõttu kõige mõistlikum lahendus.. tuvasta parimad variandid.. Milline lahendusvariant tundub kõige praktilisem ning kasulikum?.. praktiseeri parimat lahendust.. Kui esimene välja valitud variant ei toimi, siis kasuta järgmist lahendusvõimalust.. Lõpus on kasulik hinnata olukorda uuesti.. Hinda, kas midagi on muutunud! Kui olukord ei lahenenud soovitud suunas, tuleks mõelda, kas võiks kasutada mõnda muud lahendusvarianti.. Mõndades olukordades aga polegi lahendusi, mida me ise saaksime ellu viia.. Kui oled proovinud erinevaid võimalusi ning ükski neist ei tööta, tuleb keskenduda toimetulekule antud olukorras ning aktsepteerida, et sa ei saa ise olukorda muuta.. Olukorra aktsepteerimine tähendab seda, et me lepime sellega.. Et see kergem oleks, võib rääkida inimestega, kes oskavad aidata (psühholoog, nõustaja, õpetaja, noorsootöötaja, sotsiaaltöötaja).. Samuti aitab tegelemine meelepäraste asjadega (jalutamine, joonistamine, kirjutamine, sportimine, muusika kuulamine, mõnes huviringis käimine jne).. Enesetunnetamise oskus.. Enesetunnetamisoskus on tihedalt seotud enesehinnanguga.. Enesehinnang on viis, kuidas inimene näeb iseennast.. Adekvaatne enesehinnang võimaldab teha õigeid otsuseid, tunnetada teiste aktsepteerimist ja mõista kaasinimeste tundeid.. Seeläbi tekivad noortel eeldused saavutamaks lähedasi ja rahuldust pakkuvaid suhteid nii eakaaslaste kui ka täiskasvanutega.. Baasi inimese enesehinnangule annavad suhted esimeste eluaastate kestel vanematega.. Suhete põhjal vanematega, mõjutatuna vanemate käitumisest, hoiakutest ja tunnetest (mida lapsele teadlikult või vähem teadlikult väljendatakse), hakkab lapsel ajapikku tekkima ka suhe enda isikusse.. Vanemate käitumise ja suhtumise põhjal arenevad lapsel teatud sisemised ettekujutused, mudelid selle kohta, mida võib oodata suhetest, inimestest, maailmast ning mida arvata iseendast.. Enese selgem teadvustamine leiab aset siis, kui isiksus on juba teatud vaimse küpsuse saavutanud enamasti puberteedieas.. Positiivne enesehinnang on hea vaimse tervise aluseks.. See tähendab, et nooruk on võimeline enda seest leidma ressursse saamaks hakkama erinevate väljakutsetega elus.. Kõrge enesehinnang tähendab, et teame, et meie mõtetel on väärtus ning meil on õigus neid väljendada.. See tähendab, et väärtustame enda turvalisust, tundeid ja tervist – ennast tervikuna! Kõigil noortel esineb perioode, kus nende enesehinnang on kõikuv või madal.. Sellel on palju erinevaid põhjuseid, kuid põhiliselt juhtub see siis, kui puudub toetus ja positiivne tagasiside teistelt inimestelt.. Kindlasti peab meeles pidama seda, et välise käitumise järgi ei pruugi noore enesehinnangust kohe aru saada.. Mõned noored tunduvad väliselt enesekindlad (näiteks on nad valjuhäälsed ja üleolevad), aga tegelikult võib neil olla madal enesehinnang.. Teisalt on mõned noored, kes tunduvad üsna vaiksed sotsiaalsetes situatsioonides, kõrge enesehinnanguga ja endaga rahul.. Kuidas toetada noore positiivset enesehinnangut:.. Keskendumine positiivsele.. Aita koostada noorel nimekiri asjadest, milles ta on hea, mille üle ta iseendas uhke on.. Need võivad olla ükskõik millised tegevused, näiteks joonistamine, laulmine, tantsimine, jalgpallimäng jne.. Milliseid oskusi omandab ta kergesti? Küsige ka tema lähedastelt, mida nemad tema tugevusteks peavad.. Lisage nimekirja ka paar asja, milles ta sooviks tugevam olla ning arutage kuidas neid oskuseid arendada.. Kiida ennast iga päev vähemalt kolm korda.. Soovita noorel ennast tunnustada ning mitte piirduda vaid sõnadega, et olin tubli, vaid kiita ennast konkreetsete asjade eest.. Näiteks: olin täna hea sõber Annelile, sest astusin ta kaitseks välja , ma sooritasin kontrolltöö paremini kui ootasin.. Vahe tegemine muudetaval ning muutmatul.. Aita noorel ennast aktsepteerida.. Mõndasid omadusi ja külgi endas on võimalik muuta ning täiustada, mõndasid aga mitte.. Kui noorele ei meeldi, et ta kiiresti ärritub, siis võib teda aidata selle kontrollima õppimisel.. Kui talle aga ei meeldi miski, mida pole võimalik muuta (näiteks tema pikkus), siis püüa teda aidata õppida, kuidas ennast aktsepteerida ja armastada sellisena nagu ta on.. Kui nooruk on mures oma kaalu või kasvu pärast, võib alati pöörduda ka kooliõe või perearsti poole nõuannete saamiseks.. Eesmärgiks on sooritus, mitte täiuslikkus.. Tihti seatakse endale ja teistele võimatuid eesmärke, mis teevad ka eesmärkide saavutamise ebareaalseks.. Kõiki ülesandeid ei pea täiuslikult sooritama oluline on, et tunneksime end hästi ja naudiksime seda, millega tegeleme.. Vead kui võimalused õppimiseks.. Kõik inimesed teevad vigu.. Vead kuuluvad õppimisprotsessi juurde.. Täiuslikku inimest ei ole olemas ning kõik inimesed arenevad pidevalt.. Uute tegevuste proovimine.. Soovitades noorukil proovida uusi tegevusi, võib ta avastada endas uusi tugevusi.. Teiste aitamine.. Julgusta noori üksteist ja teisi inimesi aitama – seeläbi tunnevad nad ennast vajalikuna ning see tõstab nende enesehinnangut.. Võibolla vajab keegi abi õppimisel, ehk on kedagi vaja abiks aiatöödel.. Mõtted ja ideed kui väärtus.. Tunnusta noorte endi mõtteid ja ideid, et nad ei kardaks neid väljendada ning nende üle uhked olla.. Elust rõõmu tundmine.. Julgusta noori tegelema asjadega, mida neile teha meeldib ning veetma aega inimestega, kellest nad hoolivad.. Pidev mõtlemine sellest, mida meil ei ole või mis võiks teistmoodi olla, lükkab elu nautimise ja elamise määramatusse tulevikku.. Kui keskenduda positiivsetele külgedele, õpib noor ennast aktsepteerima ja armastama – see ongi positiivse enesehinnangu alus!.. Stressiga toimetuIek.. Kuigi stressi on mitut liiki (positiivne, neutraalne, kahjulik), peame siinkohal silmas kahjulikku stressi, mis tekib erinevate objektiivsete või subjektiivsete nõudmiste mõjul ning häirib inimese kehalist ja psüühilist tasakaalu.. Stressis noor võib olla pinges, murelik, ärritunud, kurb, vihane või kogeda mitut ebameeldivat emotsiooni korraga.. Iga inimese stressitaluvus ja kogetava stressi põhjused on erinevad ning vahel juhtub sedagi, et stressi põhjustest ei olda teadlik.. Meie keha on loodud kohanema stressirikaste olukordadega, nagu erinevad ohud ja haigused.. Sellisel juhul neerupealise hormoonid nagu adrenaliin ja kortisool aitavad inimese kehal kiiresti olukorraga kohaneda.. Kahjuks ei ole keha sama võimekas tulemaks toime pikaajalise pingega.. See võib panna tundma väsimust, söögiisu kaotust, ärrituvust, närvilisust, kõhu- ja peavalusid ning uinumisraskusi.. Pikaajalise stressiga tuleb tegeleda, sest lisaks ebameeldivatele kaebustele, võib pikaajalisest stressist välja areneda depressioon või mõni muu psüühikahäire.. Kuidas aidata noorel stressiga toime tulla?.. Räägi noorega stressist.. Anna mõista, et stress on osa igapäevaelust ning on täiesti normaalne olla aegajalt stressis.. Noor võib arvata, et ta on üksinda oma tunnete ja mõtetega et keegi ei mõista teda.. See võib panna teda end veelgi halvemini tundma.. Kui ta mõistab, et paljud inimesed tunnevad end sarnaselt, võib ta tunda kergendust.. Aita noorel stressiallikaid ära tunda.. Iga noor kogeb stressi erinevatel põhjustel – mõnele näiteks meeldib, kui tal on korraga palju kodutöid, teisele põhjustab see aga stressi.. Kui noor mõistab, mis talle stressi põhjustab, on võimalik mõelda, kuidas antud stressori mõju vähendada ning stressiga toime tulla.. Ajurünnak stressori mõju vähendamiseks.. Soovita noorel mõelda või veel parem – mõtle koos noorega välja võimalikult palju võimalusi stressiallika mõju vähendamiseks.. Näiteks kodutööde puhul ei saa küll osa kodutöid tegemata jätta, kuid on võimalik välja mõelda strateegiaid, et nendest tingitud koormust hajutada.. Leia noorega talle sobivad stressimaandajad.. Soovita noorel või veel parem – aita noorel välja mõelda lahendusi, et stressitaset vähendada.. Koostage nimekiri tegevustest, mida noor naudib.. Need võivad olla ka väga lihtsad asjad – muusika kuulamine, jalutamine, vanniskäik.. Oluline on, et tegevus noorele meeldiks! Seetõttu on oluline meeles pidada, et noort ei tohi survestada tegevustega,  ...   liigse kõhnuse eitamine (sh suuremate riiete kandmine).. Sage ja iga ilmaga treenimine (toiduga saadud energia kulutamiseks).. Meeleolu alanemine, ärrituvus.. Buliimia.. Buliimiale on iseloomulik teiste eest varjatud, korduvad liigsöömishood.. Liigsöömishoo ajal on inimesel tunne, et ta kaotab söömise üle kontrolli.. Kuna kardetakse paksuks minna, järgnevad liigsöömishoogudele katsed kaalutõusu takistada (oksendamine, lahtistite kasutamine, ülemäärane treenimine).. Buliimiat põdev inimene on vahelduva meeleolu ja eneseväärikustunde ning liigsöömise ja näljutamise nõiaringis.. Liigsöömishoog tekib sageli peale pikka töö- või koolipäeva, mil ollakse väsinud või rahutu.. BuliimiaIe iseloomulikud sümptomid:.. Buliimiat põdev inimene on tavaliselt normaalkaalus.. Vahelduvad liigsöömise ja kõhnumiskuuri perioodid.. Liigsöömise ajal söödud toidust püütakse vabaneda trenni, lahtistite, oksendamise või muu sellise tegevuse abil.. Liigsöömishäire.. Liigsöömishäire on sarnane buliimiale (liigne söömine), kuid sellega ei kaasne püüet toitu väljutada (lahtisteid kasutades, oksendades).. Liigsöömishäire tekitab tugevaid häbi- ja süütundeid, mis vallandab nõiaringi ja järgmise liigsöömishoo.. Ravimata liigsöömishäire võib viia tugeva rasvumiseni.. Ortoreksia.. Ortoreksiaks nimetatakse söömishäiret, mille puhul inimene püüab ülitervislikult toituda.. Endale luuakse piiratud menüü, mis välistab „halvad“ toidud.. Sellega kaasneb sageli organismi ilmajätmine olulistest toitainetest, mis kahjustab füüsilist ja vaimset tervist.. Söömishäired on väga erinevad ning pidevalt tekib juurde uusi vorme.. Söömishäired segavad oluliselt inimese igapäevaelu ning võivad lõppeda surmaga.. Söömishäirete kohta võid lisaks lugeda.. või külastada noorte vaimse tervise veebilehte.. peaasi.. Kuidas aidata söömishäirega Iast või noort?.. Kuigi söömishäirete puhul keerleb elu toidu ümber, ei peitu häire olemus tegelikult toidus või kehakaalus.. Toitu kasutatakse selleks, et toime tulla oma valusate emotsioonidega.. Söömise piiramine annab kontrollitunnet, liigsöömine pakub ajutist leevendust kurbusele, vihale, üksildusele või enesevihkamisele.. Söömishäirest tervenemine võib häire psühholoogilise sügavuse tõttu võtta aega.. Tervenemise protsess ei seisne vaid tervislikus toitumises, vaid sisaldab ka oma keha ja tunnete tundmaõppimist, iseenda usaldama hakkamist, enda aktsepteerimist ning taas elust rõõmu tundmist.. Söömishäirega lapsele lähenemine ei pruugi olla lihtne, sest suure tõenäosusega asub ta ennast kaitsma ning reageerib vihaselt.. Seda põhjusel, et söömishäire on õpitud toimetulekuviis, millest ei ole nii lihtne otsekohe lahti öelda.. Et söömishäirest tervenemine ja ravi saab alata probleemi tunnistamisest, on lapsega/noorega rääkimine esmaseks sammuks.. Tasub aga arvestada, et see ei pruugi olla sugugi lihtne ülesanne ning rääkimine võib esimestel kordadel ebaõnnestuda.. Soovitused rääkimiseks.. Uuri eelnevalt söömishäire kohta võimalikult palju – see aitab sul mõista, millega tegu.. Ühtlasi mõtle välja, kuidas lapse/noorega rääkida ja mida öelda.. Jää rahulikuks! Ära süüdista ega mõista kohut ning väldi hirmutamist.. Pea meeles, et söömishäire viitab valusatele emotsioonidele ja tugevale stressile – ebaterve söömiskäitumise kaudu püütakse valu, stressi või enesevihkamisega toime tulla.. Negatiivne suhtlemisviis teeb olukorra vaid hullemaks.. Keskendu tunnetele, mitte kehakaalule või söömisele.. Selgita, mis hetkedel oled tundnud muret lapse/noore söömiskäitumise pärast ning räägi, et paljud spetsialistid saavad teda aidata.. Varu materjale, mida lapsele/noorele lugemiseks anda.. Räägi erinevatest ravivõimalustest.. Küsi, kuidas saad teda aidata.. Ära esita lihtsustatud lahendusi stiilis „sa pead lihtsalt normaalselt sööma hakkama – siis on kõik hästi“!.. Püüa vältida välimusest rääkimist (sealhulgas komplimentide tegemist).. Püüa tõsta lapse/noore enesekindlust muul viisil (näiteks kiitmine hoolivuse või edu eest koolis).. Väldi rääkimist teiste inimeste dieetidest või kaalumuredest.. Pea meeles, et lapsel/noorel võib olla väga raske väljendada tundeid, mis peituvad söömishäire taga.. Ole kannatlik ja kuula tähelepanelikult, mida ta ütleb / öelda püüab.. Ole valmis negatiivseks reaktsiooniks.. Kui laps/noor peale korduvaid vestluseid ei taha endiselt probleemi tunnistada, on vajalik tema suunamine spetsialisti poole.. Söömishäiretele spetsialiseerunud spetsialistid oskavad probleemi eitamisega toime tulla ning luua õhustikku, mis soodustab probleemist avameelset rääkimist.. Mida veel saab teha?.. Rääkimine normaalsest söömiskäitumises.. Normaalsest söömiskäitumisest võib rääkida nii ennetava meetmena kui ka juba tekkinud probleemide lahendamist soodustava meetmena.. Ükski äärmus ei ole hea ning võib olla ohumärk (algava) söömishäire kohta.. Paljud söömishäired saavad alguse sellest, et püütakse oma menüüd muuta väga tervislikuks või pühendutakse liigselt spordile.. Tervislikust toitumisest saab lugeda.. Välimuse kommenteerimise vältimine.. Negatiivsed kommentaarid lapse/noore keha kohta võivad tekitada lapses soovi oma väljanägemist parandada.. Samuti tuleks vältida teiste inimeste välimuse kommenteerimist.. Keskenduda tuleks ennekõike inimeste sisemistele omadustele.. Rääkimine trikkidest, mida meedia kasutab.. Fotod kuulsatest inimestest ja modellidest võivad noores inimeses tekitada ebarealistlikke soove.. Räägi, et kõikides ajakirjades ja reklaamides on müügihuvi silmas pidades pildid töödeldud.. Selgita, et meediakajastustesse ja erinevate kasumit taotlevate ettevõtete motiividesse tuleb suhtuda kriitiliselt: paljude kaalulangetamistoodete turustamisele spetsialiseerunud ettevõtete huvi on, et inimesed end oma keha suhtes halvasti tunneksid.. * Soovituste koostamisel on kasutatud.. Psych Central.. ,.. Helpguide.. ja.. NHS Choices.. keskkondi.. Sõltuvushäire.. Sõltuvushäire on kehaliste, käitumuslike ja tunnetuslike avaldumisvormide kogum, mille korral mingi aine (narkootikumid, tubakas, alkohol, ravimid) või tegevus (kasiinos käimine, internetis surfamine jm) muutub inimese elus asendamatuks või esmatähtsaks.. Sõltuvushäire all kannataval inimesel on soov (tihti tugev ja vastupandamatu) mingit ainet tarvitada või tegevust sooritada.. Sageli püütakse oma sõltuvust varjata (aine tarvitamine või mingi tegevuse sooritamine ning selle ulatus ja sagedus), kuid pidevalt mõeldakse viisidele, kuidas teatud ainet saada ning millal seda tarbida või kuidas ja millal teatud tegevust teha saaks.. Vahel ollakse seejuures äärmiselt nutikas ja leidlik.. Sõltuvushäire all kannatav inimene mõtleb soovitud aine tarvitamisele ja hankimisele (või ihaldatud tegevuse peale) sageli ka siis, kui ta parasjagu ainet ei tarvita (tegevust ei tee).. Sõltuvus ja peaaju.. Sõltuvust tekitavate ainete (korduva) tarvitamise tagajärjel tekivad muutused peaaju töös.. Kuigi sõltuvust tekitavad ained toimivad inimese organismis erinevalt, on sõltuvuse arenemisel nende ühiseks jooneks nn tolerants, mille korral hakkab inimene vajama naudingutunde saavutamiseks varasemaga võrreldes suuremat kogust ainet.. Narkootiliste ainete puhul on sõltuvushäire tekkimise risk loomkatsete põhjal suurim opiodide ja stimulantide (loe narkootikumide kohta lähemalt.. ) tarvitamisel.. Mida tugevam on aine poolt tekitatav naudingutunne, seda suurem on aine kuritarvitamise ja sõltuvuse tekkimise risk.. Ained, mida manustatakse kesknärvisüsteemi kiiresti mõjutaval viisil (sissehingamine, nuusutamine, suitsetamine, süstimine), viivad samuti kergesti sõltuvuse tekkimiseni.. Kuid ka alkoholi varane ja sage tarvitamine on seotud suure riskiga sõltuvuhäire tekkeks (loe alkoholi mõju kohta lähemalt.. Tuleks mõelda selle peale, et mõnuainete varane tarvitamine kahjustab püsivalt noore aju ka juhul, kui sõltuvust välja ei kujune.. Peaaju areneb umbes 25.. eluaastani ning noorukikka jääb otsmikusagara areng, mis juhib otsuste langemise, enese juhtimise, planeerimise, impulsikontrolli, tahtejõu ja probleemide lahendamise protsesse.. Mida varem noor inimene sõltuvusaineid tarvitama hakkab, seda suurema tõenäosusega ei arene otsmikusagara poolt juhitud protsessid täielikult välja.. See omakorda tähendab aga väiksemat võimet langetada mõistlikke valikuid ja otsuseid, ennast juhtida ja kontrollida.. SõltuvushäireIe võib viidata.. Mingi aine regulaarne/igapäevane kasutamine (või regulaarne hõivatus mingi tegevusega, mis ei peaks inimese elus nii tähtsat rolli etendama).. Elu keerleb ümber aine / tegevuse (sage mõtlemine aine tarvitamise / tegevuse sooritamise ning aine hankimise / tegevuse sooritamiseks vajalike tingimuste peale).. Aine / tegevuse peale kulutatakse märkimisväärne kogus raha.. Kohustuste hooletussejätmine koolis, tööl või kodus.. Probleemid suhetes (konfliktid pereliikmetega, sõpradega).. Tolerants (naudingutunde saavutamiseks vajatakse ainet / tegevust varasemaga võrreldes suuremas koguses).. Kontrolli kaotamine (planeeritust suurema koguse aine tarvitamine või mingi tegevuse sagedasem ja/või pikemaajalisem sooritamine).. Riskide võtmine, probleemid seadusandlusega (näiteks joobes autojuhtimine), mis tulenevad aine tarvitamisest või tegevuse sooritamisest.. Võõrutusnähud (rahutus, unetus, ärevus, depressioon, higistamine, värisemine, iiveldus) ja aine tarvitamine (või tegevuse sooritamine) nende leevendamiseks.. Ebaõnnestunud katsed aine tarvitamisest või tegevuse sooritamisest loobuda.. Varasematest hobidest või meelepärastest asjadest loobumine ja selle asemel aine tarvitamine / tegevuse sooritamine.. Aine tarvitamise / tegevuse sooritamise jätkamine – ka teadmisega, et see on kahjulik, tekitab probleeme.. Uimastisõltuvus saab sageli alguse sellest, et mingit ainet proovitakse uudishimust või sellepärast, et sõbrad ümberringi proovivad / tarvitavad.. Sõltuvuste puhul, mis kujunevad välja pikema aja jooksul (alkohol, internet jm), on määravaks aine tarvitamise / tegevuse sooritamise sagedus ja kogus.. Sõltuvusprobleemi teket on raske prognoosida – mõnel inimesel tekib sõltuvus kergemini, teisel raskemini.. Uurimused on näidanud, et sõltuvusprobleemi tekkimise riski suurendavad: pereliikme sõltuvusprobleem, lapsepõlvetraumad (hooletusse jätmine, kuritarvitamine jm), vaimse tervise probleemid (depressioon, ärevus), sõltuvusttekitavate ainete tarvitamine varases eas jms.. Ainus viis sõltuvhäire vältimiseks on sõltuvust tekitavate ainete vältimine!.. Uimastisõltuvuse korral on tegemist rühma eluaegsete haigustega, mida ravib vaid täielik karskus!.. LisaIugemist:.. Me saame palju teha selleks, et meie lastest ei saaks sõltlased.. Mida ma saan teha, et ära hoida oma lapse sõltuvusse sattumist.. Millal on õige aeg vestlusi pidada.. Kuidas teha lapsega kokkuleppeid alkoholi ja tubaka osas.. Kuidas erinevas vanuses lastega arutleda.. Veebiportaal narko.. Internetisõltuvus.. Kuidas aidata sõItuvusprobleemiga last/noort?.. Sõltuvusse võidakse jääda väga erinevatest ainetest ja tegevustest, mistõttu on üheseid käitumisjuhiseid raske anda.. Samuti häirivad erinevad sõltuvused ja häire sügavus erineval määral toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist – kui mõne sõltuvuse puhul võib lapse/noore enda meelekindlus olla käitumise muutmiseks piisav (näiteks suitsetamine), siis teise sõltuvuse puhul võib olla vajalik institutsionaalne rehabilitatsioon.. Peaagu kõikidel sõltlastel esineb kirglik eitusperiood, enne kui nad probleemi tunnistavad.. Noored ei ole sageli võimalised ka õigesti hindama, kas nad vajavad kõrvalist abi või mitte.. Kõrvalise abi vajalikkus sõltub häire kestusest, ulatusest, iseloomust ja lapse/noore personaalsetest omadustest (uimastisõltuvuse ulatuse hindamisest võid lähemalt lugeda.. Probleemiga tegelemine saab enamus juhtudel alata peale probleemi tunnistamist.. Selleks on vajalik lapse/noorega rääkida – empaatiliselt ja ilma hukkamõistuta.. Uuri võimalikult palju konkreetse sõltuvusprobleemi ja ravi kohta.. Tutvu olemasolevate materjalidega ja konsulteeri vajadusel mõne spetsialistiga.. Püüa jääda rahulikuks ning hoidu süüdistustest.. Püüa „loengu pidamise“ asemel tekitada dialoogi.. Leia vestlemiseks aeg, kus teid ei segata.. Ära alusta vestlust, kui laps/noor on mõne aine mõju all.. Mõtle läbi oma reageering juhuks, kui laps või noor tunnistab/ei tunnista probleemi.. Kirjelda märke, mis sind muretsema on pannud.. Palu lapsel/noorel oma seisukohti kirjeldada ning kuula tähelepanelikult, mis tal öelda on.. Kinnita, et ta saab arvestada sinu toetuse ja abiga.. Räägi, mida probleemi ja selle ravi kohta oled teada saanud ning võimalusel anna talle ka materjali, mida ta omaette lugeda saab.. Selgita, et mida kiiremini sõltuvusega tegeleda, seda parem on prognoos.. Varane ravi on kergem ning põhjustab vähem võõrutusnähte.. Ole valmis eituseks ja negatiivseks reaktsiooniks.. Sõltuvalt sõltuvushäire tüübist, sõltuvuse ulatusest ja konkreetsest olukorrast, võib määrava tähtsusega olla spetsialisti abi.. Kui märkad lapse/noore juures sõltuvushäirele viitavaid märke, räägi sellest nii lapse/noorega kui ka tema vanematega.. Ühise eesmärgi suunas koos liikumine võimaldab paremat prognoosi.. Tahtlik enesevigastamine.. Tahtlik enesevigastamine on käitumisviis, mille eesmärgiks on iseenda vigastamine või valu tekitamine.. See on üks õpitud viisidest oma probleemidega toime tulla, mille taga on enamasti valusad tunded.. Tahtliku enesevigastamise abil püütakse tähelepanu oma tegelikelt probleemidelt kõrvale juhtida ja sel viisil valusaid emotsioone vaigistada.. Tahtlik enesevigastamine kui nõiaring.. Peale enesevigastamist tuntakse end tavaliselt lühikest aega paremini.. Kuid valusad emotsioonid tulevad õige pea tagasi, mis käivitab nõiaringi: soovi ennast taas vigastada.. Inimene võib koguni tunda, et tal ei ole muud valikut.. Enese vigastamine võib olla ainus viis, kuidas osatakse toime tulla oma negatiivsete emotsioonidega, nagu kurbus, enesevihkamine, tühjuse tunne, süütunne, viha.. Enamus ennast tahtlikult vigastavaid inimesi püüavad seda teiste eest varjata.. Nad tunnevad häbi ning arvavad, et keegi ei mõistaks neid.. Ennast tahtlikult vigastavat last/noort võib olla raske märgata, sest sageli varjavad nad riietega oma vigastusi ning ka hingelist valu võidakse peita näiliselt rahuliku pealispinna all.. Tahtlik enesevigastamine võib lõppeda tagajärgedega, millega inimene arvestanud ei ole (sealhulgas surmaga).. See on õpitud käitumine, mida saab ümber õppida.. Tahtlikule enesevigastamise teel valu leevendamine pakub vaid ajutist lahendust ning võib kujuneda sõltuvuseks!.. TahtlikuIe enesevigastamisele viitavad ohumärgid.. Seletamatud haavad, armid, sinikad, põletushaavad (sageli randmetel, kätel, reitel või rinnal); sagedased „õnnetused“.. Teravad esemed isiklike asjade hulgas (žilett, nuga, nõelad jms).. Vereplekid riietel, käterätikutel, voodilinadel või verised salvrätikud / taskurätid.. Enese katmine (pikkade varrukate või säärtega riided – ka palava ilmaga).. Soov olla üksi (sageli ja pikka aega), eriti enda toas või vannitoas.. Kergesti ärrituvus ja teistest eemale hoidmine.. Kuidas ennast tahtIikult vigastavat noort aidata?.. Tahtlik enesevigastamine võib väljenduda mitmel viisil ning sellega võib kaasuda mõni muu psühholoogiline häire (depressioon, ärevus, söömishäire).. Ennast tahtlikult vigastavatel lastel ja noortel on raske oma tundeid sõnaliselt väljendada, mistõttu püüavad nad valu (kurbus, enesevihkamine, häbitunne, abitus jms) kehaliselt maandada.. Proovi lapse/noorega rääkida ja teda mõista.. Kirjelda märke, mis on sind murelikuks teinud.. Kui ta on valmis rääkima, kuula teda hoolega – kuid ära sunni last/noort vägisi rääkima.. Kui ta rääkida ei taha, paku talle võimalust kirjutada sulle või kellelegi teisele kiri.. Julgusta teda otsima professionaalset abi.. Esmase kontaktina sobivad hästi veebipõhised keskkonnad.. lahendus.. net.. või.. lapsemure.. , kuid võite ka kohe koos leida sobiva spetsialisti (näiteks käesoleva veebilehe.. spetsialistide.. sektsioonist).. Rääkides väldi:.. ennatlike järelduste tegemist ja ennatlike lahenduste väljapakkumist.. survestamist ebarealistlike eesmärkide seadmise läbi.. süütunde tekitamist.. Aita taI välja töötada isiklikku tööriistakasti oma keha mitte kahjustavate vahenditega.. Koostage „tööriistakast“ tujutõstvate ja positiivsete esemetega.. Selleks sobib hästi kingakarp või mõni muu meelepärane karbike, kuhu saab panna esemeid (päevik, paber ja pliiatsid, lemmikmuusika, fotod olulistest inimestest, lemmikkangelased, rahustavad videolindistused jms) juhuks, kui lapsel/noorel tekib enesevigastamise soov.. Suuna laps/noor positiivseid kujutluspilte looma.. Ilusate ja rahustavate paikade visualiseerimine on efektiivne meetod ärevuse ja valusate emotsioonide leevendamiseks.. Suuna teda looma endale mõni ilus kujutluspilt (näiteks rand või mõni mälestus kaunist paigast, kus ta on käinud) ning lase tal kõrva häälega kirjelda detaile, mida ta seal näeb.. Suuna last/noort märkama tegureid, mis temas enesevigastamise soovi tekitavad.. Aita tal mõista, millised olukorrad ja stressorid temas enesevigastamise soovi tekitavad.. See aitab tal olukorda paremini kontrollida.. Räägi ka sellest, millised olukorrad sinus pingeid tekitavad ning kuidas sina nende pingetega toime tuled.. Kui lapsel/noorel on raske tahtlikust enesevigastamisest hoiduda, paku välja vähem äärmuslikke käitumisviise pingete maandamiseks.. Võid soovitada näiteks jääkuubikut peos hoida või pigistada, paberit rebida, patja taguda, sidrunit süüa, punase värviga oma kätele joonistada vms.. Julgusta last/noort olema kehaliselt aktiivne.. Kehalised tegevused nagu jooksmine, tantsimine, lemmikloomaga müramine vallandavad kehas adrenaliini, mis on väga sarnane enesevigastamisest tekkivale keemilisele impulsile.. Paku kasutamiseks.. nutitelefoni äppi Ära tee.. ! , mis on kättesaadav Google ja Apple veebipoodide kaudu ning käesolev veebilehe nutitelefoni äppide.. sektsioonist.. See on välja töötatud just tahtliku enesevigastamise ennetamiseks.. Ole tagasilöökide osas mõistev ja kaastundlik enesevigastamise lõpetamine ei pruugi olla lihtne ning võib võtta aega.. Parim viis tagasilöökidega toimetulekuks on pakkuda lapsele/noorele hinnanguvaba toetust.. Kriitika, häbistamine ja ülereageerimine vaid soodustab ennastkahjustavat käitumist.. Vaimse tervise spetsialisti juurde suunamine või professionaaliga rääkimine võib abi ja nõu saamiseks vajalik olla.. Ole aga tähelepanelik, et räägiksid probleemist tõesti vaid neile, kes sellest teadma peaksid.. Enne probleemist teistele rääkimist võiksid arutada seda ka lapse/noorega.. *Soovitused on koostatud kasutades keskkondi.. PsychCentral.. NSPCC.. Enesetapumõtted.. Enesetapumõtted on elutüdimuse ja surmasoovi väljendusvorm.. Need mõtted võivad olla üsna põgusad ja mööduda kiiresti.. Sellisel juhul ei ole tegemist häirega või millegi murettekitavaga, mis nõuaks kiiret tegutsemist.. Hinnanguliselt üks kolmandik inimestest on elu jooksul mõelnud enesetapule, kuid tavaliselt need mõtted mööduvad niisama kiiresti kui need tulid.. Püsivad enesetapumõtted.. Tõsise enesehävitussooviga on tegemist siis, kui enesetapumõtted on tugevad, püsivad, süvenevad aja jooksul ning arenevad detailseks plaaniks, kuidas oma elu lõpetada.. See on väga ohtlik ning võib lõppeda enesetapukatse või enesetapuga.. Korduvad või tugevalt meeli valdavad enesetapumõtted on märk väga tõsisest vaimsest ebakõlast ja surmaohust.. See on märk sellest, et inimesel on nii valus, halb ja raske, et surm tundub ainus väljapääsutee.. Peamiselt viitab surmasoov väljaravimata depressioonile, mille vastu on olemas tõhus ravi.. Oluline on mõista, et enesetapumõtted on tugevalt seotud peaaju keemilise häirega ajus neid häireid saab erinevate ravimeetoditega tasakaalustada ning end taas hästi tunda.. Uurimused on näidanud, et enamus enestapukatse või enesetapu sooritanutest on andnud oma surmasoovist eelnevalt sõnade või käitumise abil märku.. Enesetappu saab ära hoida, osates neid märke tähele panna ja neile reageerida (inimeses positiivse tegutsemise abil lootust anda, teda abi otsima veendes).. Enamus enesetapumõtetega inimesi on suremise osas ambivalentsed nad ei taha surra, kuid see näib ainsa võimalusena väljakannatamatust valust pääsemiseks.. EnesetapuohuIe võib viidata.. Lootusetuse-, üksildustunde ja elutüdimuse väljendamine sõnades.. : „Ma tahan surra“, „Ma teen kõigele lõpu“, „Kui mind ei oleks,….. “, „Kõigil on ükskõik, kas ma elan või suren…“, „Tal oleks parem ilma minuta“, „Mul ei ole mitte kedagi ega millegi nimel elada…“ jms.. Enesest mittehoolimise ja enesetapuohu märgid käitumises.. : alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, riskiv käitumine, hoolimatus oma väljanägemise osas, oma asjade ära andmine, ravimite varumine, relvade varumine, surmateemaliste juttude ja/või luuletuste kirjutamine, surmateemaliste piltide joonistmine, erilisel või lõplikul viisil pere või sõpradega hüvasti jätmine, hüvastijätukiri.. Rasked elusündmused.. : tõsise suhte lõppemine, kalli inimese surm, suured majanduslikud raskused, kiusamine ja narrimine.. Sotsiaalne isolatsioon.. (perest ja sõpradest eemaldumine).. Äkiline rahu või õnnetunne peale pikka masendust:.. see võib tähendada, et inimene on teinud konkreetse enesetapuplaani ning tunneb rõõmu peatse kergendustunde saabumise üle.. Selgelt väljendatud surmasoov, masendus ja lootusetuse tunne olukorra paranemise osas, teistest eemale hoidmine ja üksi ning teistele koormaks olemise tunne, on väga tõsised enesetapu ohumärgid!.. Mõnikord võib enesetapp olla impulsiivne tegu, kuid enamasti mõtleb inimene enesetapust päevi, nädalaid, kuid või isegi kauem, enne kui ta enesetapukatse või enesetapu teeb.. Enesetapumõtetega inimene ei pruugi paluda abi, kuid see ei tähenda, et ta seda ei soovi.. Enamus enesetapumõtetega inimestest ei soovi tegelikult surra – nad lihtsalt ei jaksa enam oma sisemist valu taluda.. Kuidas aidata enesetapumõtetega noort?.. Enesetapumõtetega noor tunneb abitust, ta on kaotanud usu paremasse tulevikku ega tunne õiget sidusust teiste inimestega.. Kui kahtlustad, et noorel on enesetapumõtted, tuleb temaga sellest kindlasti rääkida.. Ära karda, et võid seeläbi enesetapumõtteid tekitada – enesetapumõtetest rääkimine ei tekita surmasoovi.. Soovitusi rääkimiseks.. Tee sujuvalt algust: küsi, kuidas noos end tunneb.. Kuula, mis noorel öelda on: see annab talle võimaluse ka su küsimusele vastata.. Ära karda vaikust ja pause – vaikus on mõnikord väga informatiivne ning annab võimaluse sõnu seada.. Väljenda oma muret („Olen sinu pärast mures, sest.. “).. Ole empaatiline („Mulle tundub, et sul on viimasel ajal raske olnud“).. Küsi enesetapumõtete kohta – ära karda olla otsekohene („Oled sa vahel tundnud, et pinged on nii suured, justkui elu ei olekski elamist väärt?“, „Kas oled mõelnud selle peale, kuidas oma elu lõpetada!“).. Kui noor jagab sinuga oma tundeid, anna mõista, et oled teda kuulnud ja mõistad teda („ma ei teadnud, et ennast nii halvasti tundnud oled“, „mul on hea meel, et minuga oma tundeid jagad“).. Oluline on lapse tunnete aktspeteerimine („see on kindlasti raske“).. Väldi:.. Noore tunnete alavääristamist või pisendamist.. „Sa ei peaks nii tundma“.. „See ei ole nii hull“.. „Peaksid olema hoopis õnnelik / tänulik“.. „Kuidas sa saad end nii õnnetuna tunda sul on ju “.. Sellised avaldused tekitavad süü- ja häbitunnet, mis viib kiiresti selleni, et noor ei taha end enam avada.. Noore süüdistamine võib kanda tema jaoks sõnumit, justkui oleks ta koormaks.. See omakorda suurendab suitsiidiriski.. Kui noor tunnistab, et ta mõtleb pidevalt enesetapule ja tal on konkreetne plaan enesetapu sooritamiseks, otsi otsekohe.. abi.. ! Ära jäta kuni abi saabumiseni noort üksinda – ole tema juures või veendu selles, et mõni teine lähedane inimene abi saabumiseni tema juures viibiks.. Usalda oma sisetunnet – kui noor vastab enesetapumõtete osas eitavalt, kuid sulle tundub, et laps võib iseendale ohtlik olla, otsi abi!.. *Soovitused on koostatud CHEO poolt koostatud.. materjali.. põhjal.. Kiusamine.. Kiusamine on käitumisviis, kus üks või mitu inimest püüab kellelegi teisele haiget teha ja teda end halvasti tundma panna.. See on pahatahtlik käitumine, millele on iseloomulik ebavõrdne jõupositsioon ja korduvus (või korduvuse potentsiaal / tõenäosus).. Seejuures ei tähenda ebavõrdne jõupositsioon üksnes füüsilist tugevust, vaid võib väljenduda ka muudel viisidel: näiteks populaarsuse, tarkuse, sotsiaalse staatuse või jõukuse tasandil.. Peamiselt räägitakse alljärgnevatest kiusamise liikidest:.. Füüsiline kiusamine.. Psühholoogiline kiusamine.. Suhetega seotud kiusamine.. Löömine, tagumine, tõukamine, takistamine, näpistamine, togimine jms.. Sõimamine, narrimine, ähvardamine, väljapressimine, pilkamine jms.. Grupist kõrvale jätmine, tõrjumine, hülgamine, ignoreerimine jms.. Kiusamise mõju.. Hoolimata sellest, millisel viisil kiusamine aset leiab, teeb kiusamine kiusatavale alati haiget ja paneb teda ennast halvasti tundma.. Kiusamise tõttu võib laps/noor muutuda üksildaseks, õnnetuks, hirmunuks, ärevaks.. Kiusamine mõjutab tugevasti lapse/noore minapilti ja enesehinnangut, ning võib tuua kaasa probleeme edasises elus.. Alljärgnevalt on toodud vaid mõned näited sellest, kuidas kiusamine kiusatavale mõjuda võib:.. Õppeedukuse langus, koolist puudumine, koolist väljalangemine, negatiivne koolikogemus.. Vaimse tervise probleemid.. Kurvameelsus, üksildustunne.. Muutused söömis- ja magamisharjumustes.. Õudusunenägude nägemine, suutmatus uinuda.. Elurõõmu kadumine.. Perest ja sõpradest eemale hoidmine, soov olla üksi.. Terviseprobleemid (sh pea- ja kõhuvalud).. Enesekindluse ja –usalduse kadumine.. Madal enesehinnang, enesevihkamine, enesehaletsus.. Liigne häbelikkus.. Pidev väsimus ja kurnatus.. Viha, vägivaldsus.. Enesetapp.. Kiusamisel võivad olla väga pikaajalised mõjud, mis ei lase inimesel realiseerida oma tegelikke võimeid! Pikaajalise kiusamise kannatamine kahjustab tugevalt inimese minapilti, enesehinnangut ja tervist ning võib põhjustada depressiooni, ärevust, paanikahoogusid jms.. Kiusamine ei ole vaid kiusatava probleem ka kiusaja vajab abi!.. Kes on kiusaja?.. Kiusaja on tavaliselt inimene, kes kardab midagi iseendas (ta ei pruugi sellest ise teadlik olla) ning kes püüab teisi hirmutada või alavääristada selleks, et peita oma tundeid.. Nad on enamasti õnnetud ja väheste sotsiaalsete oskustega inimesed, kes elavad oma emotsioone teiste peal välja.. Neil on raske iseennast mõista ning sageli on neil kodus probleeme.. Inimesed, kes kiusavad, vastutavad vähe või ei vastuta oma tegude eest ning tunnevad vajadust teisi kontrollida ning võivad tahta alati võita.. Kiusajad võivad olla kadedad nende peale, keda nad kiusavad.. Sageli ei saa nad aru ega oska hinnata teiste tundeid.. Kiusaja valib ohvriks inimese, kelle puhul ta arvab, et ta suudab teda võita.. Kiusamises võivad nad näha:.. võimalust olla populaarne.. võimalust näidata end „kõva mehena“.. võimalust kontrollida teisi.. võimalust teisi hirmutada.. võimalust saada tähelepanu.. võimalust vältida iseenda kiusatavaks sattumise rolli.. Mõnikord võib kiusaja ka aru saada, kui vale tema käitumine on ning millist valu ta teistele põhjustab.. Ta on õpitud käitumisena kiusaja rolli omaks võtnud, et iseennast kaitsta (sisemine valu, ebakindlus, kiusatava rolli sattumine) või end paremini tunda (ülevõim, saavutuse tunne, kiusatava rollist tingitud kättemaksuiha).. Kes on kiusatav?.. Kiusatava rolli võib sattuda igaüks! Kiusamine ei ole niivõrd seotud kiusatava omadustega, vaid kiusaja valikuga.. Kiusaja võib ohvri valida väga erinevatel alustel – alustades isikuomadustest ja lõpetades valel ajal vales kohas olemisega.. Mõned sagedasemad valikukriteeriumid on:.. Kiusatav on.. edukas.. Tihti kiusatakse inimesi, kes saavad palju positiivset tähelepanu ja tagasisidet.. Nad võivad olla silmapaistvad sportlased, tugevad matemaatikas või keemias, kirjutada häid luuletusi, olla väga kohusetundlikud jne.. Silmapaistvaid inimesi hakatakse kiusama kadedusest.. Sellega võidakse püüda leevendada enda alaväärsustunnet või loodetakse sel viisil ise paremini silma paista.. vähem edukas.. Igal inimesel on oma tugevad ja nõrgad küljed.. Sagedamini kiusatakse ka neid, kelle tulemused mingis valdkonnas ei ole sama head kui teistel (sport, keeleoskus, matemaatilised võimed jne).. Kiusatav.. paistab kergesti haavatav.. Sissepoole elavad, ärevad ja alistuma kalduvad inimesed kipuvad sagedamini kiusamise ohvriks langema kui väljapoole elavad ja enda eest seisvad inimesed.. Ka noored, kes kannatavad depressiooni, tugeva stressi ja madala enesehinnagu all, satuvad sagedamini kiusatava rolli.. Kiusataval on.. vähe sõpru.. Paljudel kiusamise ohvritel on vähem sõpru kui teistel.. Nad võivad olla kaaslaste poolt tõrjutud ning veeta palju aega omaette.. on populaarne.. ja meeldib teistele.. Vahel kiusatakse ka neid, kellel on palju sõpru, kes meeldib teistele ja saab paljudega hästi läbi.. Kiusaja võib tajuda temas ohtu (sagedasem tüdrukute seas).. Kiusataval.. on füüsilisi omadusi, mis torkavad silma.. Ta võib olla teistest lühem või pikem, paksem või peenem.. Kiusaja tähelepanu võib köita mistahes omadus – prillide kandmine, akne, suur nina jne.. Kiusataval on mõni.. haigus või erivajadus.. Sageli satuvad kiusamise ohvriks inimesed, kellel on mõni erivajadus.. Selleks võib olla mõni tõsisem haigus, aga ka allergia või toidutalumatus.. Kiusatava.. pere on keskmisest edukam või jõukam või vastupidi.. Sagedamini kiusatakse ka neid, kelle perel on teistega võrreldes kas paremad või halvemad majanduslikud võimalused.. See ei ole lõplik loetelu.. Kiusaja võib leida põhjuse kiusamiseks milles iganes.. Ei tohiks unustada, et just meie erinevused teevad meid erilisteks ja ainulaadseteks.. Kõige parem kaitse inimeste eest, kes kiusavad, on endale meeldimine ja endas kindel olemine!.. Kuidas aidata last, keda kiusatakse?.. Kiusamine on levinud probleem.. Mitmed uuringud on näidanud, et igat viiendat õpilast on koolis kiusatud ning 24% õpilastest on kiusamise all kannatanud aastaid.. Et kiusamise tagajärjed võivad olla väga kurvad, on tegemist tõsise probleemiga, mida ei tohi tähelepanuta jätta.. Alati laps/noor ei räägi, et teda kiusatakse.. Ta võib kiusamist häbeneda või tunda, justkui oleks ta selles ise süüdi.. Nii võib kergesti juhtuda, et laps jääb oma murega üksi.. See koorem on aga väga raske kanda, sest eakaaslaste heakskiit on selles vanuses väga oluline.. Kiusamise ohver tunneb kurbust ja abitust.. Kui ta ei leia tuge, võib ta ajapikku hakata käituma viisil, mis kiusamist isegi soodustab (mis aga ei tähenda, et see kiusamist õigustaks või et laps/noor selles ise kuidagi süüdi oleks).. Sellisel juhul ta ei väärtusta ennast, tal on madal enesehinnang ja alaväärsustunne.. Sageli hakkab selline laps ise kaaslasi tõrjuma ja omaette hoidma.. Ta võtab omaks nii-öelda ohvri rolli ja kaotab usu, et keegi võiks siiralt tahta temaga sõber olla.. Räägi Iapse/noorega.. Planeeri vestlus ette.. Küsi, kuidas tal läheb ja kuidas laps ennast tunneb.. Kirjelda oma tähelepanekuid, mis sind murelikuks on teinud.. Kuula last/noort tähelepanelikult ning ära kiirusta uue teema juurde liikumisega ega survesta teda vastamisega tagant.. Tal võib olla raske sõnu leida ning oma emotsioonide ja valusate kogemustega toime tulla.. Vaikus võib soodustada probleemi tuumani jõudmist.. OIe empaatiline.. Ole empaatiline ja kinnita, et sa ei hakka temaga pahandama.. Kuula hoolega, mida laps/noor sulle räägib.. Ole empaatiline ning väldi hinnanguid.. Hinnanguid võib laps hukkamõistu või süüdistusena tajuda.. Väldi ka lihtsustatud lahenduste väljapakkumist – laps/noor võib tunda, et sa ei mõista teda.. Ohvril võib olla raske kiusamisest rääkida, sest see taaselustab ebameeldivaid mälestusi.. Seetõttu on oluline olla võimalikult delikaatne:.. Ära pisenda sündmuste tähtsust, ära süüdista.. Ära loe moraali ega pea loengut, justkui oleksid sul kõik vastused ja lahendused olemas.. Ära kasuta irooniat ega paku huupi lahendusi.. Väldi miks küsimusi („miks sa siis sõbrustad nendega?“, „miks sa kogu aeg teed nii?“).. Miks küsimused väljendavad sageli varjatud hukkamõistu.. Laps/noor ei pruugi mõista oma käitumise tegelikke põhjuseid.. Väldi ütlusi nagu „ah – see ei ole ju üldse nii hull, küll sa hakkama saad“, „ära siis suhtle nende kiusajatega“, „mis ei tapa, teeb tugevaks“, „ära tee väljagi“ jne.. Lastele/noortele on eakaaslased ja nende heakskiit väga oluline.. Mõni näiliselt vähetähtis seik võib lapse jaoks olla elulise tähtsusega.. Kinnita, et kiusamist ei õigusta mitte miski.. Rõhuta, et keegi ei ole kiusamist kuidagi ära teeninud ning kiusamist ei õigusta mitte miski.. Räägi ka sellest, et kui teised tema kaitseks välja ei astu, ei tähenda see veel seda, et kõik kiusamist pooldavad või õigeks peavad.. Sageli ei julge teised kiusatava eest välja astuda, sest nad kardavad ise ohvriks sattuda.. Mida julmem ja õelam on kiusamine, seda rohkem nad kardavad.. Arutage, mida edasi teha.. Kuid jälgi, et laps/noor ei jääks seejuures passiivsesse kuulajarolli, keda sina soovitustega üle külvad.. Lahendused peavad olema realistlikud, mis tähendab, et neid peab pakkuma laps/noor ise.. Sina saad ettevaatlikult oma seisukohti väljendada ja vajadusel pisut suunata.. Kui pead vajalikuks kiusamisest kellelegi veel rääkida, siis põhjenda seda lapsele/noorele ning sõlmige kokkulepe.. Ilma lapse nõusolekuta ei ole mõistlik kiusamisest teistele rääkida, sest lapsel peab sinu suhtes säilima kindlustunne ja usaldus.. Kui laps/noor on nõus, võiks kiusamisest teadlik olla ka kool.. SpetsiaIisti juurde suunamine.. Kui sa tunned, et ei oska (rohkem) midagi teha, julgusta last/noort spetsialisti poole pöörduma (koolipsühholoog või spetsialist väljaspool kooli).. Sageli eelistavad noored pöörduda pigem väljaspool kooli tegutseva spetsialisti poole.. Koolis töötavat spetsialisti on mõnel noorel raskem usaldada – ta võib karta, et tema muresid arutatakse muu koolipersonaliga (võibolla on spetsialisti valimisel abiks käesoleva veebilehe.. Loe lisaks:.. Kool kiusamisest vabaks.. *Soovituste koostamisel on kasutatud lasteombudsmani poolt välja antud.. infomaterjali.. ning terapeudi Merit Lage.. artiklit.. Mida teha kiusajaga?.. Erinevate uurimuste abil on kindlaks tehtud, et kiusavad sagedamini need lapsed, kelle kasvukeskkond ei ole turvaline, kes kannatavad ise vägivalla all või on selle vahetud tunnistajad.. Sageli on nendel lastel raskusi ka teiste suhtes empaatia tundmisega.. Kuid see ei ole reegel – vahel võib kiusaja olla ka täiesti tavaline ja isegi populaarne õpilane, kelle käitumine kambas olles muutub.. Uurimuste põhjal ollakse arvamusel, et kiusamise üks põhilisi eesmärke on soov oma staatust eakaaslaste hulgas tõsta või kindlustada (enamus juhtudel on kiusajateks mitu last korraga).. Enamjaolt soovivad kiusajad publikut, kes nende tegevust tunnustaks.. Et kiusamine edukas oleks, valitakse ohver, kellest jõud üle käiks.. Püüa kiusajat mõista.. Pea meeles, et laps/noor ei ole halb.. Ta vajab selgitusi, millist kahju tema käitumine on teistele teinud.. Kiusajat juhib sageli hirm, et tema positsioon klassis või rühmas ei ole kindel.. Ta usub, et kiusamine või selle korraldamine aitab tal säilitada positsiooni kaaslaste seas või võita nende heakskiitu.. Kaaslaste hinnangust sõltumine on eakohane ning eriti murdeeas möödapääsmatu.. Oma kahjustava tegevusega võib kiusaja püüda juhtida tähelepanu eemale iseenda võimalikelt puudustelt nagu ebakindlus, hirm, väärtusetusetunne või oskamatus keeruliste olukordadega toime tulla.. Seetõttu oleks hea laps/noor suunata spetsialisti konsultatsioonile (koolipsühholoog või spetsialist väljaspoolt kooli).. Räägi kiusajaga rahulikuIt.. Planeeri vestlus ette ja kuula teda tähelepanelikult.. Hukkamõist ja süüdistused ei vii kuigi kaugele.. Küll aga peab ta saama selge sõnumi kiusamise lubamatuse kohta.. Arutle lapse/noorega rahulikult tekkinud olukorra üle ning püüa mõista, kuidas ta end tunneb ja olukorda mõistab.. Las ta räägib oma sõnadega juhtunust.. Kui ta peab kirjeldama, mida ta teisele tegi, võib see aidatal tal paremini kiusatava tundeid mõista.. Lase tal selgitada oma käitumise põhjuseid, kuid ära unusta, et ta võib ka ise olla segaduses, oskamata oma käitumist selgitada.. Toeta last/noort ning väljenda temasse usku.. Kinnita, et usud tema võimesse kiusamine lõpetada ning toetad kõiki püüdlusi seda teha.. Õpeta talle vajadusel sobilikke alternatiivseid käitumisviise ja häid sotsiaalseid oskuseid (näiteks kuidas täiskasvanute viisil konflikte lahendada, selle asemel, et terroriseerimise kaudu kätte maksta).. Spetsialisti poole pöördumine on siinkohal suureks abiks.. Kiusamine ei ole loomulik osa täiskasvanuks saamisel.. Need, kes on kiusamise ohvrid, ei saa sellest kogemusest tugevamaks ega arene paremini.. Kiusamine võib ohvrile tekitada hoopis pöördumatut kahju.. Kiusamine mõjub kahjustavalt mõlemale – nii kiusatavale kui kiusajale! Ning nii kiusaja kui ohver vajavad eakaaslaste ringis turva- ja kuuluvustunnet.. Spetsialisti vastuvõtule pöördumine võib mõlema puhul olla suureks abiks!.. Küberkiusamine.. Küberkiusamine on kiusamine elektroonilistes suhtlusvahendites (arvuti, telefon jms).. Kuna kiusamiseks kasutatav pilt, kommentaar, videoklipp jms on isegi ühekordsel üleslaadimisel kättesaadav internetti kasutatavatele inimestele väga pikka aega, võimaldavad elektroonilised suhtlusvahendid väga järjekindlalt ja püsivalt kiusata.. Üks suuremaid erinevusi küberkiusamise ja tavalise kiusamise vahel on see, et kui tavalise kiusamise eest saab koju peitu minna, siis küberkiusamine tuleb koju kaasa või on kodus isegi hullem.. Oluline erinevus tavalise kiusamise ja küberkiusamise vahel on ka see, et küberkiusamise tagajärgi näeb kiusaja ajalise viivitusega.. Sellest tulenevalt ei tajuta nii hästi kiusatavale põhjustatud valu ja kannatusi, mistõttu võib küberkiusamine olla jõhkram kui tavaline kiusamine.. Kuidas küberkiusamine aset Ieiab?.. Küberkiusamine võib toimuda järgmistel viisidel:.. Ähvardavate, õelate e-mailide, tekstisõnumite jms korduv saatmine.. Isikliku informatsiooni väljameelitamine ning selle levitamine.. Kellegi teisena esinemine ja tegutsemine (näiteks kasutatakse teise inimese elektroonilist kirjakasti ebaõigete kirjade ja sõnumite saatmiseks).. Internetikeskkondade loomine teise inimese üle naermiseks, alavääristamiseks või vaenu õhutamiseks.. Pahatahtlikel eesmärkidel ei võeta mõnda inimest jututubadesse, sõbralistidesse, küberkeskkonnas toimuvatesse mängudesse.. Piltide või videode üles laadimine internetikeskkonda, eesmärgiga tekitada ohvris häbi ja piinlikkust.. Küberkiusamise ohumärgid.. Emotsionaalse stressi või ärevuse sümptomid arvuti / telefoni kasutamise ajal või järgselt.. Oma veebipõhise tegevuse osas väga kaitsev või salatsev hoiak.. Eemaldumine sõpradest ja tavapärastest tegevustest.. Erinevate kogunemiste (näiteks koolikaaslastega) vältimine.. Õppeedukuse langus ja oma viha väljaelamine kodus.. Märgatavad muutused meeleolus, käitumises, magamis- või söömisharjumustes.. Küberkiusamise mõju kiusatavale ei erine tavalise kiusamise tagajärgedest.. Küberkiusamist kogenud inimesed tunnevad teistest sagedamini ärevust, üksindust, depressiivseid tundeid, neil on madalam enesehinnang, nad osalevad vähem töö või kooliga seotud tegevustes ning neil on halvem õppe- või tööalane edukus.. Ka küberkiusamine mõjutab kiusatava suhteid, vaimset heaolu ja tervist ning võib rasketel juhtudel viia enesetapuni.. Eale vastav ohutu internetikasutus.. Videoloengud.. Abi saamise võimalused.. *Soovituste koostamisel on kasutatud veebikeskkonda.. KidsHealth.. Ressursse ja ravijuhiseid.. Häirete diagnostika ja ravi.. ATH ravijuhis.. Praktilised juhised söömishäiretega patsientide raviks.. Ärevushäirete diagnostika ja ravi esmatasandi arstiabis.. Opiaatsõltuvuse ravijuhis.. Depressiooni ravijuhtnöör.. Bipolaarse häire ravijuhis.. Bipolaarse häire ravijuhise täiendus.. Skisofreenia ravijuhis.. RHK-10: Psüühika ja käitumishäired.. Muud ressursid.. Räägime tervisest! Juhendmaterjal noorsootöötajatele.. , Tervise Arengu Instituut..

    Original link path: /portfolio/oled-spetsialist-jagame-kogemusi/
    Open archive

  • Title: Oled lapsevanem ja soovid rohkem teada? | Hea enesetunde heaks
    Descriptive info: Oled lapsevanem ja soovid rohkem teada?.. Maailma Terviseorganisatsioon defineerib vaimset tervist heaoluseisundina, milles inimene on võimeline realiseerima enda võimeid, saab hakkama igapäevaelu normaalse stressiga, suudab produktiivselt töötada ning on võimeline andma oma panuse ühiskonda.. See on palju enamat kui haiguse puudumine.. See on inimese võime adekvaatselt tajuda, mõista ja tõlgendada ümbritsevat keskkonda.. See on suutlikus teiste inimestega kaasa mõelda ning vastavalt sellele valida kohane suhtlemisviis.. See on viis, kuidas me mõtleme, tunneme ja eluga toime tuleme, kuidas end oma kehas tunneme, kuivõrd rahulolevad oma eluga oleme, millise kvaliteediga suhteid loome, kui sihikindlad oleme, mil määral oma keha, meelt ja käitumist kontrollime.. Hea vaimse tervise tunnused on:.. Võime ja soov inimestega suhelda.. Teistest hoolimine ja armastus.. Hea enesetunne, võime nautida elu, naerda ja lõbutseda.. Soov ja võime õppida, töötada, osaleda sotsiaalses elus ja taotleda edu.. Pingutamine raskuste ületamiseks.. Kohanemisvõime, oma ärevuse piisav valitsemine, kaotuste talumine ja valmisolek elumuutusteks.. Psüühiline paindlikkus, võime kaitsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes.. Reaalsustaju, mille abil me oskame oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha.. Arusaam endast ja oma mina järjepidevusest (“kes ma olen?“ ja „kuhu ma lähen?“), iseenda kehast ja vaimust hoolimine.. Individuaalne loovus faktor, mis on raskesti defineeritav, kuid mängib suurt rolli inimese psüühilise tervise säilitamises.. Hea vaimne tervis ei tähenda seda, et ei kogeta kunagi kurbust, muret, viha või lootusetust.. Kõik inimesed puutuvad kokku erinevate olukordadega ning kogevad erinevaid tundeid – vahel positiivseid, vahel negatiivseid.. Oluline on see, milline on valdav emotsioonide foon, kuivõrd rahulolev üldiselt ollakse, mil määral iseendast hoolitakse ning kui aktiivne, sotsiaalne ja osavõtlik ollakse.. Nii nagu füüsiline tervis, vajab ka vaimne tervis hoolt.. Võti parema vaimse tervise juurde on aktiivne tegelemine sellega, mis elus lisapingeid või raskusi tekitab – olgu selleks siis mõtlemine, stress, teatud keskkonnatingimused, suhted või midagi muud.. Mis mõjutab vaimset tervist?.. Vaimset tervist mõjutavad väga erinevad vastastikku seotud faktorid.. Rolli mängivad nii genotüübiga kaasa saadud eeldused kui ka keskkonna mõju peegeldavad bioloogilised ja sotsiaalsed tegurid.. Psüühilise arengu algstaadiumis on olulised bioloogilised põhivajadused (toit, turvalisus, soojus, hügieen).. Nende vajaduste rahuldamine piisaval määral ja õiges vahekorras on selles arenguetapis vaimse tervise seisukohalt hädavajalikud.. Edasise arengu käigus vajaduste iseloom muutub.. Üha tugevamini hakkavad psüühikat mõjutama olulised inimsuhted.. Bioloogilised vajadused jäävad küll endiselt olulisteks, kuid nende rahuldamine saab olema seotud inimsuhete, sotsiaalsete normide ja väärtushinnangutega.. Vaimse tervise mõjutegureid on mitmeid:.. Individuaalsed omadused, kogemused ja käitumismustrid.. (emotsioonid, mõtteprotsessid, tegutsemise efektiivsus, identiteet, enesehinnang, toimetulekuoskused, kohanemisvõime, iseseisvus jms isiklikud võimed, kehaline tervis).. Siia kuuluvad kaasasündinud ja elu jooksul omandatud oskused.. Need mõjutavad viisi, kuidas me oma tunnetega tegeleme, igapäevaelus ja ümbritseva sotsiaalse maailmaga toime tuleme.. Samuti kuuluvad siia vaimset tervist mõjutavad geneetilised ja bioloogilised faktorid ehk kõik see, mis on inimesele kaasa sündinud: kromosoomide kombinatsioonid, geenimutatsioonid, emaüsa kvaliteet (ema elustiil, põetud haigused) ning komplikatsioonid sünnimomendil.. Sotsiaalsed ja majanduslikud tegurid.. (tegevusvaldkond, perekond, kool, haridustee, töö, kogukond, vabaaja tegevused).. Inimese võime areneda ja õitseda on olulisel määral mõjutatud tema vahetu sotsiaalse keskkonna poolt – tähtsad on suhted pereliikmete, sõprade ja kolleegidega, võimalus käia koolis / tööl jms.. Niisamuti on olulised ka erinevad sotsiaalmajanduslikud tegurid.. Keskkonnast tulenevad faktorid.. (võimalused eluasemele, tööturu olukord, haridusvõimalused, poliitikad, valitsevad sotsiaalsed väärtused ja hoiakud, sotsiaalsete suhete kriteeirumid, tolerants kõrvalekallete suhtes).. See on laiem keskkond, milles inimesed elavad.. See hõlmab ligipääsu kaupadele ja teenustele (vesi, eluruum, tervishoid, seadusandlus), valitsevaid kultuurilisi tõekspidamisi ja hoiakuid ning riiklikke poliitikaid.. Need tegurid võivad olla vaimse tervise seisukohalt nii riski- (soodustavad vaimse tervise probleemide tekkimist) kui kaitsefaktoriteks (soodustavad head vaimset tervist, vähendavad vaimse tervise probleemide tekkimise riski).. Laste vaimne tervis?.. Kogu lapsepõlve iseloomustab võimas kehaline ja vaimne areng.. Tähtis lapse arengut juhtiv tegur on geneetiline alus, mida suunab keskkonna mõju, aktiveerides või deaktiveerides indiviidi geene.. Genotüüp mõjutab omakorda indiviidi ja keskkonna vastastikust suhet.. Kesknärvisüsteemi kahjustused, infektsioonid ja keskkonnast organismi sattuvad mürgid mõjutavad samuti psüühika arengut.. Seega ei saa laste vaimset tervist vaadelda eraldiseisvana keskkondadest, millest laps elab, mängib ja õpib.. Kuid niisamuti ei saa vaimset tervist seletada üksnes välistest teguritest lähtuvalt.. Vaimse tervise seisund on bioloogiliste, psühholoogiliste, sotsiaalsete ja keskkonnategurite koosmõju tulemus.. Loe lähemalt.. Vaimse tervise probleemidel on pikaajalised mõjud laste ja noorte võimekusele oma potentsiaali realiseerida.. See on tihedalt seotud suutlikkusega koolis ja ühiskonnas edukalt toime tulla.. Lapse- ja noorukiiga on kriitilise tähtsusega periood, sest.. üle 50% täiskasvanuea vaimse tervise probleemidest on alguse saanud just selles eas.. Lapse või nooruki vaimse tervise probleemi tähelepanuta jätmine võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi.. Vaimse tervise häired suurendavad kehaliste haiguste riski ning on seotud tahtlike vigastuste ja õnnetustega.. Seos on ka vastupidine – kehv kehaline tervis suurendab vaimse tervise häirete riski.. See raskendab pahatihti abi otsimist ja abini jõudmist, diagnoosimist ja ravi.. Lastel avalduvad vaimse tervise probleemid sageli funktsionaalsetes häiretes näiteks sagedases koolist põhjuseta puudumises ja väheses õpiedus.. Nii nagu kõigi teiste terviseprobleemide puhul, on ka vaimse tervise probleemide korral oluline.. varajane märkamine ning asjakohane sekkumine.. See aitab vältida tõsisemate vaimse tervise häirete väljakujunemist.. Vaimse tervise probleemid mõjutavad oluliselt noore inimese eakohast arengut – tema psüühilist, emotsionaalset, kognitiivset ja sotsiaalset küpsemist.. Lapsega toimuvate muutuste osas tuleb tähelepanelik olla.. Näiteks halvenenud toimetulek ja/või pidevate kehaliste kaebuste esinemine võib olla esmane märk algava või juba välja kujunenud probleemi kohta.. Tähelepanuta jäänud vaimse tervise probleemid võivad viia tõrjutuse ja tervist ohustava käitumiseni.. Teiselt poolt võib abini jõudmist takistada lapsevanema(te) vähene teadlikkus vaimse tervise probleemide ohumärkidest.. Kindlasti ei viita veel ühe sümptomi esinemine tõsikindlalt vaimse tervise probleemi olemasolule, kuid mida rohkem lapsel vaimse tervise probleemide sümptomeid täheldada saab ning mida pikemat aega on need muutused püsinud, seda tõsisemalt tuleks lapse terviseseisundisse suhtuda.. Mille suhtes tähelepanelik olla?.. Muutused käitumises.. AbsoIuutsed näitajad koheseks edasiseks uuringuks.. Näitajad konsulteerimise vajadusest.. Kooli-eelses ja nooremas koolieas lapsed.. (sõltuvalt arengutasemest):.. Ennekõike võiks lapsevanem siiski juhinduda oma sisetundest – kui on tunne, et lapsega on midagi juhtunud või midagi on korrast ära, tasuks sisetunnet kuulata.. Vaimse tervise probleemide varajane märkamine teeb võimalikuks sobiva sekkumise, parandab erinevate probleemidega toimetuleku osksust ning ennetada tõsisemaid probleeme.. Aktiivsus-tähelepanuhäire on seisund, mille puhul on lapsel raskusi keskendumisega ja tavapärastele käitumisreeglitele allumisega.. See võib põhjustada märkimisväärseid toimetulekuraskuseid lapse erinevates tegevusvaldkondades, nagu õppimine, suhtlemine täiskasvanute ja eakaaslastega, huvialategevusOn täiesti normaalne, et laps unustab mõnikord oma kodutöö, vajub vahel koolitunnis unistuste maailma, käitub mõtlematult või niheleb õhtusöögilauas.. ATH Iiigid.. ATH-l on kolm põhitüüpi: domineeriv tähelepanematus, domineeriv hüperaktiivsus, domineeriv impulsiivsus.. Tähelepanematu.. , kuid mitte hüperaktiivne ega impulsiivne.. Hüperaktiivne ja impulsiivne.. , kuid suudab tähelepanu fokuseerida.. Tähelepanematu, hüperaktiivne ja impulsiivne.. (ATH kõige levinum vorm).. ATH positiivsed jooned.. Loomingulisus.. – ATH-ga lapsed võivad olla väga loomingulised ja elava kujutlusvõimega.. Paindlikkus.. – ATH-ga lapsed mõtlevad sageli mitmete erinevate võimaluste peale, mis tähendab, et nad on tihti erinevatele ideedele ka rohkem avatud.. Entusiasm ja spontaansus.. – ATH-ga lastel on harva igav.. Energilisus.. – kui ATH-ga lapsed on motiveeritud, siis nad töökad ja põhjalikud, mis soodustab nende edu.. Kuidas Iapsevanemana lapse ATH diagnoosiga toime tulla?.. Kuigi ATH ei ole põhjustatud kasvatusest, on mitmeid kasvatuslikke strateegiaid, mis ATH diagnoosiga lapsi aitavad.. ATH diagnoosiga lapsed vajavad selget päevakava ja kommunikatsiooni, järjepidevust ning käitumisega seonduvaid soodustusi/hüvesid või tagajärgi.. Hoia enda vaimset tervist ja positiivset meeIelaadi.. Positiivse hoiaku ja mõistmise läbi saab last palju aidata.. Kui oled rahulik, saad suurema tõenäosusega oma lapsega hea kontakti luua ning aidata ka temal rahuneda.. Pane väärtused paika ning ära dramatiseeri üle.. Pea meeles, et lapse käitumine on tingitud häirest ega ole tahtlik.. Säilita oma huumorimeelt – see, mis on praegu piinlik, on mõne aja pärast naljakas lugu, mida teistega jagada.. Ära pingute liigseIt pisiasjade nimel ja ole valmis kompromissideks.. Üks tegemata kodutöö ei ole kahe tehtud kodutöö kõrval nii oluline.. Kui oled perfektsionist, siis sa mitte ei põhjusta vaid endale pidevat rahulolematust, vaid sead ka ATH diagnoosiga lapsele nõudmisi, mida ta ei ole suuteline täitma.. Usu enda Iapse võimetesse.. Mõtle (ja soovitavalt pane kirja) kõikidele headele omadustele, mis su lapsel on.. Usu oma lapsesse – usu tema võimesse õppida, muutuda, küpsemaks saada ja edukas olla.. Muuda positiivsetele külgedele keskendumine igapäevaseks rutiiniks – millekski, millele sa hambaid pestes või hommikukohvi juues mõtled.. Hoolitse iseenda eest.. Nii suudad paremini ka oma lapse eest hoolitseda ja teda toetada.. Oled oma lapse rollimudel ja peamine jõuallikas.. On äärmiselt oluline, et elaksid tervislikult.. Kui oled üleväsinud ning kaotad kergesti kannatlikkuse, võid tahaplaanile jätta tegurid (nt päeva struktureeritus ja lapsevanema toetus), mida su laps väga vajab.. Toitu tervislikult, õpi oma stressi maandama.. Kui haigestud, siis tunnista seda endale ja otsi abi.. Otsi toetust.. Sa ei pea oma murede käes vaevlema üksi.. Räägi oma perearsti või mõne terapeudiga.. Liitu ATH tugigrupiga, külasta teemakohaseid foorumeid.. Infot ATH tugigruppide kohta leiab.. Luba endale puhkust ja pause.. Sõbrad ja perekond saavad seda sulle võimaldada ning aegajalt lapse eest hoolitsemise enda peale võtta.. Sea sisse kindeI päevakava ning hoia sellest kinni.. ATH diagnoosiga lapsed suudavad suurema tõenäosusega oma ülesandeid täita kui ülesanded ilmnevad tuttava ehk teada mudeli järgi ning ülesandeid tuleb täita teada kohas.. Selleks tuleb luua ja säilitada kindlat päevakava, et laps teaks mida oodata ja mida temalt oodatakse.. Sea sisse kindel rutiin.. On oluline, et kõige jaoks oleks kindel aeg ja koht.. See tähendab teatud rituaale enne söögikordi, kodutöid, mängu- ja uneaega.. Lase lapsel enne magamaminekut homseks riided valmis panna.. Leppige kokku kindel koht kooliasjade hoidmiseks.. Kasuta kella ja taimerit.. Anna lapsele piisavalt aega kodutööde tegemiseks ja hommikuti enda sättimiseks.. Kodutööde juures on hea kasutada taimerit.. Lihtsusta lapse päevakava.. On küll hea vältida „tegevusetuse“ aega, kuid liiga tihe koolijärgsete tegevuste graafik võib lapse seisundit raskendada.. Tegevuste valikul lähtu oma lapse võimetest ja isikupärast.. Laps võib tegeleda mõne spordialaga, käia kunstiringis või muusikakoolis.. Kodus võiksid lapsel olla kerged ülesanded – abistamine söögi valmistamisel, joonistamine.. Liigset televiisori ja arvuti taga viibimist peaks vältima.. Loo „vaikne koht“.. Võimalda oma lapsele üks kindel ja privaatne vaikne koht, kus ta saab omaette olla.. NB! See ei ole karistus – kui kodus on sisse viidud nii-nimetud „järelemõtlemise koha“ süsteem, peavad need kohad erinema.. Loo kodus hästi organiseeritud süsteem.. Leidke igale asjale kodus oma kindel koht.. Pea sellest kinni – rollimudel on väga oluline.. Kehtesta selged ootused ja reeglid:.. ATH diagnoosiga laps vajab selgeid ja arusaadavaid reegleid, mida järgida.. Reeglid võib kirja panna ja eluruumi üles riputada.. Eriti hästi sobib ATH lastele soodustuse ja tagajärgede süsteem.. See aga tähendab, et lapsele on vaja selgitada, millised on reeglid ja mis juhtub kui neid järgitakse / ei järgita.. Niisama oluline on süsteemi juurde kindlaks jääda: iga kord peab lapse käitumisele järgneva vastavalt kas soodustus või tagajärg.. Soodustused ja tagajärjed:.. Soodustused.. peaksid olema mingid privileegid, kiitus või tegevused (mitte meelepärane toit või mänguasjad).. Soodustused ja tagajärjed peaksid saabume kohe peale soovitud või mittesoovitud käitumist.. Kuigi võib kasutada väikeste soodustuste süsteemi mingi suurema soodustuse saamiseks, ei pruugi.. tulevikku suunatud soodustused.. olla nii efektiivsed.. Tagajärgi.. peaks laps ette teadma.. Väldi seejuures olukordi ja keskkondi, milles lapse mittesoovitud käitumine on prognoositav.. Tagajärgedeks võivad olla „järelemõtlemise“ ajad, soodustustest ilmajäämine jms.. Kui laps.. käitub ebasoovitaval viisi.. l, küsi ta käest, mida ta oleks saanud teisiti teha.. Lase tal seda demonstreerida.. Muuda sagedasti.. seatud soodustusi.. Ühed ja samad soodustused tüütavad ATH diagnoosiga lapse kiiresti ära.. Koosta.. graafik/tabel punktiskoori või tähekestega.. , kuhu hea käitumise korral visuaalne edukuse sümbol panna.. Pea soodustuste ja tagajärgede süsteemist kogu aeg kinni!.. Ära unusta last kiita ja jõustada!.. Ära unusta, et laps saab sageli kriitika osaliseks, mistõttu on kiitmine ATH diagnoosiga lastele eriti oluline (nad saavad seda tunduvalt vähem kui teised lapsed).. Ole tähelepanelik positiivse käitumise märkamise osas ja tunnusta seda.. Soodusta kehalist aktiivsust ja head und.. Kehaline koormus mõjub ATH diagnoosiga lapsele hästi.. Neil on palju energiat, mida kulutada.. Mõne spordialaga tegelemine paneb neid ka liikumisele ja teatud oskuste arendamisele keskenduma.. Aita oma lapsel leida mõni selline spordiala, mis talle meeldib ja talle jõukohane on.. Eelistada võiks selliseid spordialasid, kus ollakse pidevas liikumises (s.. t.. alasid, kus ei tule oma korda oodata).. Füüsilisel koormusel on palju häid omadusi: see soodustab keskendusvõimet, vähendab depressiivsust ja ärevust, soodustab aju kasvu ja head und.. Korralik uni on ATH sümptomite leevendamiseks väga oluline.. Nad vajavad vähemalt sama palju und kui eakaaslased, kuid kipuvad pahatihti vähem magama.. Mõned soovitused, mis aitavad lapseI piisaval määral puhata.. Vähenda televiisori vaatamiseks ettenähtud aega ja.. suurenda kehalise aktiivsuse osakaalu.. lapse päevakavas.. Välista kofeiin.. i tarbimine.. Kehtesta.. „rahulik aeg“.. üks tund enne magamaminekuaega, et aktiivsuse tase langeks.. Sellesse aega sobivad rahulikud tegevused – värvimine, lugemine ja vaiksed mängud.. Igas päevas olgu umbes 10 minutit.. kaisutamise ja kallistamise aega.. See aitab lapsel end armastatuna tunda, pakub turvatunnet ja rahustab.. Kasuta lapse toas lavendi- või muid rahustavate eeterlike õlide aroomi.. See võib aidata lapsel rahuneda.. Taustameloodiana võib kasutada lõõgastavaid lindistusi kui see lapsele sobib ja talle rahustavalt mõjub.. Uuringud on näidanud, et ATH diagnoosiga lastele.. mõjub hästi looduses viibimine.. Vii laps rohelusse – metsa või parki, vastavalt oma võimalustele.. KindIusta lapsele täisväärtuslik toit.. Kõikidele lastele mõjub hästi värske toit, regulaarsed söögiajad ning rämpstoidu vältimine.. ATH diagnoosiga lastele on see aga eriti oluline, sest nende impulsiivsus ja hajevil olek võib viia söögikordade vahelejätmiseni, ülesöömiseni ja teiste söömisprobleemideni.. Paku lapsele sageli väikseid toidukoguseid.. Kuna ATH diagnoosiga lapsed kalduvad söögikordi vahele jätma, võivad nad järgmisel söögikorral süüa kõike, mis ette jääb.. Selline toitumismuster võib tugevasti kahjustada lapse füüsilist ja emotsionaalset tervist.. Laps võiks süüa.. iga 3 tunni tagant väikse eine või vahepala.. Hoidu rämpstoidust.. ja selle ostmisest koju.. Väldi rasva- ja suhkrurikkaid toite.. Lapsele võib pakkuda mõnda meelepärast toidulisandid, et tagada piisavas koguses vitamiine ja mineraalaineid tema menüüs.. Õpeta Iaps sõprussuhteid looma.. Neil võib olla raske sotsiaalseid vihjeid mõista, nad kipuvad liiga palju rääkima, sageli vahele segama või olema liiga pealetükkivad.. Ära unusta, et paljud ATH diagnoosiga lapsed on väga intelligentsed ja loovad ning mõtlevad lõpuks välja, kuidas teistega paremini läbi saada ja kiusajatega toime tulla.. Samuti võivad jooned, mis vanematele ja õpetajatele muret valmistavad, mõjuda eakaaslastele naljaka või isegi võluvana.. Depressiooni oIemus.. Depressioon ei ole tavapärane stressireaktsioon või normaalne kurbus, mida kutsub esile mõni konkreetne negatiivne sündmus (lähedase surm, halb tulemus koolis / tööl, tülli kalli inimesega jms).. Kaasneda võivad ka mitmed lisasümptomid ja kaebused: tujukus, vihahood, pahurus, vaenulikkus, ärritunud olek, rahutus, sagedased tülid teistega, kalduvus nutta, raskused kokkulepetest kinnipidamisel, ükskõiksus teiste suhtes, ükskõiksus õpi- või töötulemuste suhtes, ükskõiksus oma välimuse suhtes, perest ja sõpradest eemale tõmbumine, erinevad kehalised valud, peapööritus, uimasus, seedimisprobleemid, madal enesehinnang, üksildustunne, süü- ja väärtusetusetunded, häiritud uni, söögiisu vähenemine / suurenemine, enesekahjustamise mõtted, soovimatus kodust välja minna.. Depressiooni puhul eristatakse kerget, mõõdukat ja rasket depressiooni ning mitmeid depressiooni erivorme ja muid sümptomeid, mis võivad ravi määramisel ja tervenemiseks olulised olla.. Depressiooni diagnoosimisel lähtutakse haigusele iseloomulike sümptomite tuvastamisest, nende iseloomust ja raskusastmest.. Depressiooni sümptomid.. VõimaIikule depressioonile viitavad märgid.. Väärtusetuse- ja süütunded ning madal enesehinnang, mis võib muuta noore kriitika osas äärmiselt tundlikuks.. Kuid lapsevanemal on võimalik sekkuda ja oma last aidata – probleemist rääkimine ja abini jõudmine võib võtta aega, kuid selle nimel tasub pingutada.. Kuidas lapsevanem depressioonis noort aidata saab?.. Kui kahtlustad, et sinu laps võib olla haigestunud depressiooni, tuleks esimese sammuna temaga avameelselt oma muredest ja kahtlustest rääkida.. Isegi kui tal depressiooni ei ole, on sinu tähelepanekud kahtlemata märk mõne muu probleemi olemasolu kohta (mõni tüli või ebaedu, mille pärast noor kurvastab, kiusamine vms).. Soovitused probIeemist rääkimiseks.. armastaval.. Sageli on lastel ja noortel raske sõnadesse panna, mida nad kogevad ja läbi elavad.. Ära anna alla kui lapsega rääkimine esimesel korral kohe ei õnnestu – kuid anna talle mõista, et oled mures ja valmis kuulama.. Kui laps end avab,.. Küsimuste esitamine (lihtsalt ärakuulamise asemel) võib tekitada nurka surutuse tunde ning lapse „lukku“ panna.. Ära anna ka mingeid nõuandeid (kui laps seda just ise ei soovi) ega esita ultimaatumeid.. Ära püüa oma last veenda selles, et tal ei ole põhjust end ühel või teisel viisil tunda.. Kui oled oma lapsega vestelnud, siis selgita talle, et arst saab teda aidata.. Ära jää ootama ega lootma, et depressioon möödub iseenesest – ravimata depressioon võib lõppeda väga kurvalt.. Pane kinni aeg perearsti vastuvõtuIe.. Ole valmis kirjeldama sümptomeid, sümptomite ajalist kestust ning nende mõju lapse igapäevaelule.. Kui teie lähisugulaste hulgas on samuti esinenud depressiooni, informeeri sellest ka perearsti.. Perearst hindab lapse tervislikku seisundit, et välistada mõne kehalise haiguse olemasolu.. Kui perearst kirjeldatud sümptomitele mõnest kehalisest haigusest tulenevat põhjust ei leia, võiks eriti laste ja noorte puhul pöörduda.. vaimse tervise spetsialisti vastuvõtule.. , kes on spetsialiseerunud laste- ja noorukite depressioonile.. Ka perearst võib välja kirjutada ravimeid, kuid noorte puhul võiks ennekõike proovida terapeutilist lähenemist (noore inimese aju alles areneb ning võimalusel tuleks ajutegevust mõjutavaid ained vältida).. Kui teraapia ei osutu piisavalt efektiivseks, on ravimite kasutamine muidugi põhjendatud.. Spetsialisti valides tuleb kindlasti.. arvestada ka lapse eelistuste ja soovidega.. Ükski arst ei tee imesid ja kõik ravivõtted ei tööta ühtviisi hästi kõikide puhul.. Kui lapsel spetsialistiga usalduslikku suhet ei teki, tuleks otsida sobivam spetsialist.. Toetamine ravi ajal.. Kõige olulisem, mida lapsevanem teha saab, on anda mõista, et ollakse valmis kuulama ja toetama.. Praegu vajab noor iseäranis palju.. tunnet, et teda väärtustatakse, aktsepteeritakse ja temast hoolitakse.. Ole mõistev!.. Pereliikme depressiooniga kaasneb lisapingeid ja kurnatust kogu perele.. Võid tunda väsimust, tõrjutust, meeleheidet ja teisi emotsioone.. Pea meeles, et noor ei käitu tahtlikult „halvasti“ – tema käitumine on tingitud tema haigusest.. Anna endast parim, et olla kannatlik ja mõistev.. Julgusta kehalist aktiivsust.. Kehaline aktiivsus võib depressiooni puhul olla oluliseks abiks / depressiooni leevendavaks vahendiks.. See ei pea olema midagi rasket ka jalutuskäik või rattasõit sobivad hästi.. Julgusta sotsiaalset aktiivsust.. Isoleeritus vaid süvendab depressiooni.. Julgusta teda sõpradega välja minema või neid külla kutsuma.. Jälgi, et laps peaks kinni talle määratud ravist.. Depressiooni ravi puhul on oluline, et peetaks kinni määratud raviplaanist (olgu selleks siis teraapia, ravimid või mõlemat).. Kui märkad seisundi halvenemist, informeeri sellest arsti.. Depressioonist tervenemine võib võtta aega – rõõmusta ka väikeste edusammude üle ning ole valmis mõningateks tagasilangusteks.. On väga oluline, et ei otsitaks süüdlasi ega laskutaks enesehaletsusse!.. Ära unusta ka iseenda eest hoolt kandmast!.. Et depressioonis noort aidata, pead olema terve ja positiivse ellusuhtumisega.. Ära ignoreeri enda vajadusi – toeta iseenda heaolu läbi tervisliku toidu, piisava puhkuse ning lõõgastavate ja meelepäraste tegevuste.. Ära unusta ka ise sõpradega suhtlemast.. Ole pereringis avatud.. Ära tee depressioonist tabuteemat, eesmärgiga teisi säästa.. Haigusest rääkimise vältimine võib põhjustada vääritimõistmist ja valesid järeldusi õdede-vendade hulgas.. Loomulikult ei tohi langeda ka teise äärmusesse – muutes haiguse igapäevaseks jututeemaks see võib tekitada depressioonis noorele tunde, et ta on vaid üks suur murekoorem, kelle pärast kõik kogu aeg muretsema peavad.. Ära otsi süüdlasi.. Lihtne on ennast või teisi haiguse põhjustes süüdistada, kuid see teeb olukorra vaid hullemaks.. Depressioon areneb mitme faktori koosmõjul ega ole kunagi vaid ühest asjaolust tingitud.. Laste ja noorukite depressioonist loe lisaks.. Et noorukite hulgas pannakse toime suhteliselt palju enesetappe, tuleks enesetapule viitavatesse avaldustesse tõsiselt suhtuda (eriti kui kaasneb mõnuainete tarvitamine).. EnesetapuriskiIe viitavad ohumärgid.. Kõik inimesed on oma elus kogenud ärevust – närveerimist enne olulist eksamit või tööintervjuud, kartes mingit ebameeldivat uudist jms.. Ärevuse somaatiIised ehk kehalised sümptomid.. Ärevushäire puhul eristatakse 6-te erinevat sündroomi.. ÜIdistunud ehk generaliseerunud ärevushäire.. Kaasneb pidev ja pikaajaline ärevus, mis häirib igapäevaelu.. (obsessiiv-kompulsiivse häire kohta võid lisaks lugeda.. Seetõttu hakatakse uue paanikahoo ärahoidmiseks vältima situatsioone, milles paanikahood tekivad.. SotsiaaIfoobia.. PosttraumaatiIine stressihäire.. Kujuneb sündmuse mõjul, mis põhjustas tugevat psüühilist kannatust (näiteks raske õnnetus, äkilise surma nägemine, vägivalla ohvriks sattumine vms).. Oma ärevuse määra hindamisel võib olla abiks.. Pea nõu oma perearstiga või pöördu otse psühholoogi või psühhiaatri vastuvõtule.. Kuidas aidata ärevushäirega Iast või noorukit?.. Lapsevanema toetus võib olla ärevushäirega lapsele või noorele suureks abiks ja see aitab tal oma ärevusega paremini toime tulla.. Alljärgnevaid näpunäiteid järgides toetad lapse toimetulekut ärevusega.. PäevadeI olgu selge rutiin, struktuur.. Ärevushäirega laps ei tule spontaanse ja organiseerimata elukorraldusega kõige paremini toime.. Ühtlasi hoolitse selle eest, et lapse baasvajadused oleksid rahuldatud – eriti tähtis on vältida üleväsimust ja nälga.. Rutiinsed rahulikud tegevused (näiteks vanniskäik, lugemine, vestlemine) aitavad lapsel lõõgastuda.. Paku lapsele võimalusi ka selleks, et olla kehaliselt aktiivne – kehaline koormus maandab stressi ja lõõgastab keha.. Kehtigu seIged reeglid, mille vastu eksimine toob kaasa tagajärjed.. On väga oluline, et laps teaks, millist käitumist temalt oodatakse ja mis juhtub, kui ta reegleid rikub.. Lapsevanemad, kellel on lastele mõistlikud ootused, kes kehtestavad selged piirid ja tagajärjed reeglite rikkumise korral, kes aktsepteerivad oma lapsi sellistena, nagu nad on ning kes väljendavad piisaval määral armastust, loovad soodsa pinnase selleks, et laps oleks tegus, enesekindel ja õnnelik.. Aita lapsel tundeid mõista.. Aita lapsel erinevaid tundeid mõista – nimeta ja kirjelda erinevaid emotsioone, mida laps kogeb.. Aita lapsel tähele panna, kuidas erinevad emotsioonid kehaliselt väljenduvad (kokkusurutud rusikad, higised peopesad, „liblikad“ kõhus jms).. Paku Iapsele võimalusi oma tunnetest rääkimiseks.. Oma tunnetest rääkimine võib olla väga kergendav – paraku ei oska lapsed seda aga sageli teha, kui neilt selle kohta otse küsida.. Selgita lapsele, et kõik inimesed kogevad erinevaid emotsioone ning erinevate emotsioonide (sealhulgas negatiivsete) kogemises pole midagi halba.. Kuula last tähelepanelikult ning märka ka mitteverbaalseid emotsioonide väljendusi.. Aktsepteeri kõiki lapse tundeid ning peegelda neid talle tagasi – hoidu seejuures nõuannete andmisest ja küsimuste esitamisest.. Kui lapse tundeid kritiseeritakse, taunitakse või ei aktsepteerita, nõrgeneb lapse sisemine enesetunnetus.. Austa lapse hirme.. Sageli kui lapsed oma hirme väljendavad, ei pakuta neile mitte abi ja toetust, vaid kästakse mitte karta.. See ei aita teda – kõige paremini aitab last see, kui tema hirme aktsepteeritakse ning antakse samal ajal mõista, et talle ollakse abiks oma hirmuga tegelemisel.. Aita lapsel pingeid maandada ning õpeta talle lõõgastumistehnikaid.. Lapsevanem saab lapse ärevuse leevendamiseks kasutada võtteid, mis saadavad lapsele sõnumi, et ta on turvalises kohas ning temast hoolitakse.. Sellisteks võteteks on näiteks armastuse väljendamine, lapse kiigutamine, kallistamine, silitamine, talle laulmine ja juttude rääkimine.. Isegi kui tundub, et mõned neist võtetest on liiga lapsikud, tasuks neist midagi siiski proovida – ärevuses lapsed vajavad rohkem võimalusi lõõgastumiseks.. Õpeta ka lapsele, kuidas oma keha lõõgastada – see aitab ärevust tekitavas olukorras või hirmu korral paremini toime tulla.. Samuti annab see signaali, et tal on teatav kontroll oma kehaliste reaktsioonide üle.. Sobivateks tehnikateks on näiteks aeglane ja sügav hingamine – seejuures võib paluda tal ette kujutada, justkui puhuks ta aeglaselt mulle.. Mõnda last aitab hästi tehnika, kus oma mured ja mõtted pannakse kujuteldavasse suurde karpi, et need ei saaks kontrollimatult mõtetes ringi tiirelda.. Suuna last tähele panema ka seda, kuidas tema keha nende harjutuste juures tasapisi lõõgastub.. Julgusta Iast tegelema asjadega, mis temas hea tunde tekitavad.. Kui laps on ärev, julgusta teda tegelema asjadega, mida ta naudib (lemmikmänguasjaga mängimine, joonistamine, õues mängimine, raamatu lugemine, sõpradega väljaminek vms).. Lapsed vajavad sageli juhiseid ja suunamist selliste tegevuste juurde, sest nad ei oska veel ise teadvustatult oma ärevust sel viisil maandada.. Õpeta lapsele probleemilahendusoskusi.. Õpeta lapsele, kuidas oma murede ja probleemidega toime tulla: aita tal probleemi sõnastada, „ajurünnakut“ (kõikvõimalike lahenduste ja lahendusest lähtuvate tagajärgede mõtlemine / kirjapanek) teha ja parimat võimalikku lahendust välja valida.. Hoidu aga liiga rutakast sekkumisest.. Anna lapsele kõigepealt piisavalt aega selleks, et oma negatiivseid tundeid väljendada, kuula teda tähelepanelikult ning aktsepteeri tema tundeid.. Alles seejärel aita vajadusel probleemi sõnastada ning lahendust leida.. Aita Iapsel muuta kahjulikku mõtlemist.. Aita lapsel mõista, et negatiivsed ja pessimistlikud asjad, mida ta endale ja enda kohta ütleb, ei aita teda.. Kahjulike mõtete asendamine positiivsemate ja abistavamate mõtetega, nagu „harjutan edasi“ , „ma oskan seda järjest paremini“, „isegi kui teen vea, siis õpin sellest ja oskan järgmisel korral juba paremini“, aitab ärevust vähendada.. Ära unusta anda lapsele piisavalt aega selleks, et oma negatiivseid mõtteid, muresid ja hirme väljendada – alles seejärel aita tal välja mõelda abistavaid ja positiivsemaid viise, kuidas olukorrast mõelda.. OIe tähelepanelik enda hirmude ja eeskuju osas.. Julgusta last oma hirmudega silmitsi seisma, olema vapper.. Lapsed jälgivad teisi, et tundmatutes olukordades toime tulla.. Nad otsivad sageli lapsevanemate käitumisest vihjeid, mis annaks mõista, kas olukord on ohtlik või turvaline.. Kui lapsevanema reaktsioon olukorrale on hirm, ärevus või ebakindlus, on ka laps suure tõenäosusega hirmul, ärev või ebakindel.. Julgusta last silmitsi seisma olukordadega, mis temas ärevust tekitavad, sest see aitab pikemas perspektiivis hirmu ja ärevust vähendada.. Ära aga unusta, et ärevust tekitavate olukordadega silmiti seismine ei ole lihtne – seetõttu on mõistlik liikuda väikeste ja realistlikke sammude kaupa.. BipoIaarne meeleoluhäire.. Bipolaarse häire korral esineb:.. madaldunud meeIeolu ehk depressiivne seisund.. Esineda võib:.. kõrgenenud meeleolu ehk maniakaaIne seisund.. Maniakaalsele seisundile on iseloomulik üleolev rõõmutunne, kõrge energiatase, vähenenud unevajadus.. madaIdunud meeleolu ja kõrgenenud meeleolu vahelduvad episoodid.. Iseloomulik on depressiivse seisundi ja manikaalse seisundi episoodide vaheldumine.. Kuidas aidata bipoIaarse meeleoluhäirega last või noorukit?.. Hoolitsemine bipolaarse meeleoluhäirega lapse eest võib olla väga kurnav.. On väga oluline, et vanemad ei hakkaks end lapse keerulise või frustreeriva käitumise pärast süüdistama.. Samuti on tähtis meeles pidada, et bipolaarse meeleoluhäirega lapsed ei käitu sellisel viisil tahtlikult – nende käitumine on tingitud nende haigusest.. Kuigi nende käitumine võib ühel hetkel olla väga väljakutsuv, kahetsevad ja häbenenvad nad seda pärast sageli.. Järgnevatest näpunäidetest kinnipidamine aitab lapse haigusega paremini toime tulla:.. Hoia kinni igapäevasest rutiinist.. Nagu täiskasvanud, on ka bipolaarse meeleoluhäirega lapsed üsna tundlikud päevakava muutuste osas.. Bipolaarse meeleoluhäirega lastel peaks olema kindel ning ette teada päevakava koos tegevustega, mis ei ole liialt tormakad ega nõua ka liigset paigalistumist.. Seda tasub eriti silmas pidada nädalavahetustel, pühadel ja puhkuste perioodil.. Hästi sobivad päevakavasse lõõgastavad tegevused, mis aitavad stressirohkeid ja raskemaid perioode suuremat stabiilsust säilitades läbida.. Pea päevikut Iapse meeleolude kohta.. See  ...   enesekehtestamiseoskuse arendamine).. Psühholoogid saavad siinkohal last aidata.. Kui Iaps on nõus, informeeri kiusamisjuhtumist kooli.. Alati ei ole koolipersonal kiusamisest või selle tõsidusest teadlik, sest õpetajad ei suuda kogu päeva kõike koolis toimuvat kontrollida.. Ikka juhtub päeva jooksul sündmusi, millest koolipersonal teadlik ei ole.. Kuid just koolipersonal suudab kõige rohkem ära teha selleks, et kiusamine lõppeks.. Küll aga on oluline, et laps oleks kooli informeerimisega nõus.. Räägi lapsele, miks kooli informeerimist vajalikuks pead ning sõlmige selles osas kokkulepe.. Võib-olla ei soovi laps õpetajaid informeerida, kuid on nõus koolipsühholoogi teavitamisega.. Koolipsühholoogi võimuses on probleemiga anonüümselt edasi tegeleda (juhul kui laps kardab probleemiga avalikult tegeledes oma olukorra hullemaks muutumist, mis mõnel juhul võib ka nii olla).. Pöörduge vajaduseI spetsialisti poole.. Kui tunned, et ei oska rohkem midagi teha või last kuidagi aidata, pöördu spetsialisti poole (koolipsühholoog või spetsialist väljaspool kooli).. Koolis töötavat spetsialisti on mõnel noorel raskem usaldada – ta võib karta, et tema muresid arutatakse muu koolipersonaliga.. Paraku võib mõne pedagoogi ebapädev probleemi käsitlemine tõepoolest noore olukorra raskemaks muuta.. Kui ka sinu laps eelistab külastada spetsialisti väljaspool kooli, võimalda talle seda.. Võib-olla leiad sobiva abi.. või meie veebilehe.. Kui laps keeldub spetsialisti juurde minemast, võib kasu olla ka sellest, et lähed üksinda (suureneb sinu teadlikkus oma käitumisest, aitab paika panna eesmärke, toetab sinu ja lapse usalduslikku suhet , aitab lapsele toeks olla).. Kiusamise eitamine või selle vähetähtsaks pidamine ei aita last.. Ka ainult kiusatava enesekindluse toetamisest võib jääda väheseks.. Pöördu vajadusel spetsialisti poole ning lapse nõusolekul tee koostööd kooliga.. Mida teha kui Iaps on kiusaja?.. Kui selgub, et sinu laps kiusab teisi, on see märk selle kohta, et ta vajab abi.. Kuid see ei ole vankumatu reegel – vahel võib kiusaja olla ka täiesti tavaline ja isegi populaarne õpilane, kelle käitumine kambas olles muutub.. Et kiusamine edukas oleks, valitakse ohver, kellest jõud üle käib.. Pea meeles, et Iaps ei ole halb ja sina ei ole halb lapsevanem.. Kiusaja vajab abi ja selgitusi, millist kahju tema käitumine on teistele teinud.. Oma kahjustava tegevusega võib kiusaja püüda juhtida tähelepanu eemale iseenda võimalikelt puudustelt nagu ebakindlus, hirm, väärtusetuse tunne või oskamatus keeruliste olukordadega toime tulla.. Kui tunned, et vajad oma lapse toetamisel nõu, konsulteeri spetsialistiga koolis või mõnes nõustamiskeskuses.. Räägi Iapsega rahulikult.. Planeeri vestlus ette ja kuula last tähelepanelikult.. Kuigi sa võid kogeda tugevaid emotsioone, püüa jääda rahulikuks.. Küll aga peab laps saama selge sõnumi kiusamise lubamatuse kohta.. Arutle lapsega rahulikult tekkinud olukorra üle ning püüa mõista, kuidas ta end tunneb ja olukorda mõistab.. Las laps räägib oma sõnadega juhtunust.. Kui laps peab kirjeldama, mida ta teisele tegi, võib see aidatal tal paremini kiusatava tundeid mõista.. Mõista hukka igasugune vägivald ja teisi aIandav käitumine.. See tähendab ühtlasi lapse kasvukeskkonna analüüsimist.. Kui räägitakse üht, aga käitutakse teisiti, kipuvad lapsed juhinduma sellest, mida nad näevad.. Näiteks laps, keda kodus füüsiliselt karistatakse, võib sellest järeldada, et löömine ja oma füüsilise tugevuse kehtestamine on lubatud.. Sama printsiip kehtib ka teisi halvustama keelekasutuse kohta, sest just täiskasvanud inimeste sallimatus erinevuste suhtes on lastele eeskujuks.. Kuid lapsed kipuvad selliseid suhtumisi võimendama ja mustvalgemalt suhtuma.. Kui laps vaatab palju vägivaldseid (multi)filme või mängib vägivaldseid mänge, oleks mõistlik seda piirata.. Toeta Iast ja kinnita, et usud temasse.. Kinnita lapsele, et usud tema suutlikusse kiusamine lõpetada ning toetad kõiki tema püüdlusi seda teha.. Õpeta talle vajadusel sobilikke.. alternatiivseid käitumisviise.. ja häid.. sotsiaalseid oskusi.. (näiteks kuidas täiskasvanute viisil konflikte lahendada, selle asemel, et terroriseerimise kaudu kätte maksta).. Selgita lapsele, et kui kiusamine jätkub, siis järgnevad.. tagajärjed.. Tagajärjed peavad olema lapsele hästi teada ja kui kiusamine peaks korduma, peavad tagajärjed ka tegelikult saabuma.. Seetõttu tuleb hoolikalt läbi mõelda, millised reeglid kehtestatakse (et need oleksid realistlikult – ähvardus nagu „ siis sa ei tohi enam kunagi oma sõpradega välja minna“ suure tõenäosusega ei realiseeru ega ole ka mõistlik).. Karistus peab olema õiglane!.. MõtIe, kas lapsel on piisavalt võimalusi oma saavutus- ja tunnustusvajaduse rahuldamiseks.. Kiusamine võib olla seotud sellega, et lapsel on rahuldamata tähelepanu- ja tunnustusvajadus või madal enesehinnang.. Aita lapsel leida.. hobi, õppeaine või spordiala.. , milles ta on tugev.. Tunnusta last.. olukordades, kus ta on käitunud hästi – ainult negatiivse tagasiside kaudu ei õpi laps positiivselt käituma.. Kuid samal ajal anna talle selgelt teada, kui tema käitumine on lubamatu.. Püüa saavutada Iapsega kokkulepe, et probleemi koolis delikaatselt arutada.. Kiusaja käitumist „hoiavad elus“ pealtvaatajad ehk inimesed, kellele kiusaja soovib muljet avaldada.. Seetõttu tuleks lisaks kiusaja käitumisele pöörduda ka kooli poole, et üheskoos lahendusi leida.. Kooliga saab koostööd teha ka viisil, mis lapsele endale liialt tähelepanu ei tõmba (näiteks vestlus koolipsühholoogiga, kes saab rakendada mõnda koolile sobivat kiusamisvastast programmi).. Pöördu vajaduseI spetsialisti poole.. Kui sa ei tea, mida edasi teha või kuidas oma last aidata, pöördu spetsialisti poole (koolipsühholoog, spetsialist väljaspoolt kooli).. Sellest saab kasu nii sinu laps kui ka need, keda ta kiusab.. Pea meeles, et abi küsimine ei ole häbiasi, küll aga on häbiasi kiusamise ignoreerimine.. Kui laps eelistab spetsialisti leidmist väljaspoolt kooli, võid spetsialisti otsida.. või meie.. Lapsed, kes on kiusamise ohvrid ei saa sellest kogemusest tugevamaks ega arene paremini.. Kiusajad, kelle käitumisse ei ole sekkutud, kalduvad edasises elus teistest sagedamini väljendama inimestega suheldes põlgust või tekitama õigusvastast kahju.. Mis on küberkiusamine.. Üks suuremaid erinevusi küberkiusamise ja tavalise kiusamise vahel on see, et kui tavalise kiusamise eest saab koju peitu minna, siis küberkiusamine tuleb koju kaasa või on kodus isegi hullem.. Küberkiusamise viisid.. Ähvardavate, õelate e-kirjade, tekstisõnumite jms korduv saatmine.. Pahatahtlikel eesmärkidel ei võeta mõnda inimest jututubadesse, sõbra-listidesse, küberkeskkonnas toimuvatesse mängudesse.. 21 soovitust lapsevanemale lapse interneti kasutamise kohta.. Kuidas küberkiusamise korral last aidata?.. Sageli ei tõtta küberkiusamise all kannataval laps kiusamisjuhtumist vanematele või õpetajatele rääkima.. Seda enamasti põhjusel, et ta tunneb häbi või kardab hukkamõistu / karistust (näiteks arvuti kasutamise õiguse äravõtmist vanemate poolt).. KüberkiusamiseIe võib viidata.. Kui paned lapse juures tähele alljärgnevaid ohumärke, siis püüa kindlasti võimaliku kiusamisjuhtumi osas selgust saada.. Räägi Iapsega.. Kuula last tähelepanelikult ning ära kiirusta uue teema juurde liikumisega ega survesta last vastamisega tagant.. Kinnita lapsele, et hoolid temast väga ja oled ta pärast mures – kirjelda oma tähelepanekuid, mis sind murelikuks on teinud.. Kuula hoolega.. , mida laps sulle räägib, ole empaatiline ning.. väldi hinnanguid.. sündmuste tähtsust, ära süüdista.. („miks sa siis vastad telefonile?“, „miks sa vastu ei hakka?“).. Piira Iigipääsu tehnikale / nutiseadmetele.. Laps küll tõenäoliselt ei nõustu sellise meetme vajalikkusega, kuid suure tõenäosusega ei suuda ta vastu panna kiusatusele oma tavapärast veebipõhist tegevust jätkata.. Arvuti olgu mõnes ühiselt kasutatavas ruumis (näiteks elutoas) ja lapsel ei tohiks lubada viia sülearvutit oma magamistuppa.. Veebikasutuse piiramiseks võib mobiilse interneti välja lülitada.. Hoia Iapse veebipõhisel tegevusel silm peal.. Seda muidugi mõistlikul ja lapse privaatsust austaval määral! Ei ole eetiline, et hangid ligipääsu tema e-posti ning loed kõiki privaatseid kirju.. Küll aga on mõistlik jälgida, milliseid veebikeskkondi laps külastab, milliseid avalikke postitusi suhtlusvõrgustikes teeb jms.. Räägi Iapsele turvalisest veebikasutusest.. Selgita talle, miks ei ole mõistlik isiklikku informatsiooni avalikult jagada (sh sõpradega), kuidas luua võimalikult turvalist salasõna jms.. Suuna ta mõnda veebikeskkonda, mis veebis varitsevatest.. ohtudest.. võimalustest.. oma turvalisuse kaitsmisel räägib.. Kuid jälgi, et laps oleks lahenduste väljamõtlemise protsessis aktiivne osaleja.. Soovita tal:.. Mitte reageerida solvangutele.. – see võib kiusajaid vaid innustada.. Kõik.. asitõendid.. kiusamise viisi ja sageduse kohta.. salvestada.. Võimalusel kiusaja blokeerida.. (telefoninumbri keelamine, e-kirjade keelamine, kasutaja blokeerimine) või näiteks oma telefoninumber vahetada.. Kui kiusajat ei saa mingil põhjusel blokeerida, saab alati ta kõnedele vastamata jätta ning kirju mitte lugeda.. Teavitada kiusamisest veebikeskkonna haldajat.. – küberkiusamine on keelatud tegevus ning IP-aadress või kasutajakonto, mida kiusamiseks kasutatakse, võidakse selles veebikeskkonnas keelata.. Vajadusel teavitada juhtunust.. politsei.. veebikonstaablit.. Küberkiusamine võib olla kriminaalne.. Füüsilistest ähvardustest tuleks otsekohe politseid teavitada.. Mitte hakata kiusajat kättemaksuks vastu kiusama.. See ei ole efektiivne toimetulekumeetod ning võib kaasa tuua lisaprobleeme (seaduse rikkumine, küberkiusamise jõhkramaks muutumine).. Mitte levitada sõnumite sisu.. Sõnumi saatmine sõbrale vaid laiendab probleemi ning tagajärjed võivad olla prognoosimatud.. Mitte võtta kiusajat tõsiselt.. Kiusaja eesmärk on kiusatavat alavääristada – tal ei tohiks lasta oma enesehinnangut hävitada.. Kui näed, et laps on pikemat aega kuidagi rusutud olekuga või õnnetu, suuna ta mõne spetsialisti poole (koolipsühholoog või spetsialist väljaspool kooli).. Sageli eelistavad noored väljaspool kooli tegutsevat spetsialisti.. Kui see on nii ka sinu lapse puhul, võid sobivat spetsialisti otsida.. Kõige efektiivsem vahend küberkiusamise vastu on lapsele varakult ohutu internetikasutuse põhitõdesid õpetada.. Ära eelda, et laps teab seda nagunii!.. Kiusamisvastane teavel lapsevanematele.. Vanema psüühikahäire ja selle mõju lapsele?.. Kodu ülesanne on tagada lapsele turvaline kasvukeskkond – paraku raskendab seda ülesannet vanama(te) või hooldaja(te) psüühikahäire märkimisväärselt.. Psüühikahäire(te)ga võib kaasneda erinevaid sümptomid nagu tegevusvõime langus, sotsiaalne pidurdamatus, riskiv või vastutustundetu käitumine, enesetapumõtted, ebanormaalselt ja püsivalt kõrgenenud või alanenud meeleolu.. Kuigi tegemist on normaalse ja häirele omaste sümptomitega, mõjutab see paljudel juhtudel vanema emotsionaalset kohalolekut, tema võimet võtta vastu ja reguleerida lapse tundeid ning selle kaudu lapse psüühilist heaolu.. Vaimse tervise häirega vanem või hooldaja võib suuta ravimite toimel sotsiaalses mõttes hakkama saada – käia tööl, enda eest hoolitseda, kuid ta ei pruugi arugi saada, et selle kõige kõrval jääb lapsel puudu soojusest ja tähelepanust.. Vaimse tervise probleemiga vanem võib olla haiguse tõttu seesmiselt tühi, mis paratamatult avaldab mõju ka sellele, kuidas ta lapsega suhtleb.. Seejuures arvatakse, et lapse seisukohalt on kõige ohtlikum just emotsionaalne tuimus, mis tekitab lastes sageli tunde, et temast ei hoolita.. Vanema norumeelne ja apaatne olek tekitab ka lapses sünge, igava, isoleeritud ja mängude- ning rõõmuvaese keskkonna.. Tegemist on komplitseeritud olukorraga nii lapse kui vanema jaoks.. Vanem võib olla ärritunud, kergesti vihastuda, öelda kummalisi asju, käituda veidralt, olla väsinud ja endassetõmbunud ning jätta kodutööd unarusse.. Psüühikahäirega vanemate lapsed on tihti segaduses, teadmatuses, hirmul, tunnevad üksindust, süüd ja/või häbi, tõmbuvad endasse või muutuvad agressiivseks.. Nende märkide märkamise oskus on väga oluline – laps enamasti ei oska ise abi küsida.. Abita jäämine võib aga kaasa tuua tõsiseid probleeme edasises elus.. Samuti ei tasuks ära unustada, et kui kirjeldatud muutusi märgatakse oma partneri või tuttava juures, võib ka temal toetust ja abi juurde suunamist vaja minna.. Kuidas aru saada, et mul lapsevanemana võib olla vaimse tervise probleem?.. Nii nagu inimesed ja haigused on erinevad, on seda ka vaimse tervise probleemide avaldumisvormid.. Mõned märgid on nähtavad ka teistele, teised jällegi mitte.. Vaimse tervise probleemideIe võib viidata:.. Huvikaotus varem meeldinud tegevuste vastu, apaatia.. Toimetuleku ebatavaline langus (koolis, tööl, spordist loobumine, raskused tavapäraste ülesannete täitmisel).. Ekstreemsed või kiired meeleolukõikumised.. Soov endale või teistele viga teha; enesevigastamine (nt lõikumine, terava esemega kraapimine või torkamine jms).. Muutused söömisharjumustes või söögiisus.. Raskused uinumisel, liigvarane ärkamine või katkendlik uni.. Suurenenud ärevus või rahutus, mõnikord koos paanikahoogudega.. Pidev väsimus ja energiapuudus.. Omaette hoidmine, teistega suhtlemisest hoidumine, liigne voodis viibimine.. Keskendumisraskused, mälu halvenemine või mõttekäik ja kõne, mida on raske selgitada.. Suurenenud tundlikkus valgusele, häältele, lõhnadele või puudutustele; stimuleerivate olukordade vältimine.. Vähene unevajadus, soov minna rohkem välja, väga energiline, loov ja suhtlemisaldis olemine, tormakas uute sõprussuhte loomine, võõraste usaldamine või hoolimatu raha raiskamine.. Asjade kuulmine ja nägemine, mida teised ei kuule ega näe.. Seletamatud või ebareaalsed hirmud (keegi tahab sulle haiget teha, naerab sinu üle või tahab saavutada kontrolli sinu keha üle).. Suitsiidimõtted.. Häirete sümptomite ja nende märkamisoskuse kõrval on võib-olla isegi olulisem teadlik oleks oma emotsionaalsest tervisest või heaolust.. Teisisõnu kui oled valmis kirjeldama suuremat osa oma päevadest kui hea olemine , siis suure tõenäosusega naudid elu, osaled aktiivselt pere- töö-, ja kogukondlikus elus, kohaned hästi elus ettetulevate raskustega ning tunned, et sinu päevad on täis rahuldust pakkuvaid impulsse.. Sellisel juhul on sinu vaimse tervisega suure tõenäosusega kõik hästi.. Kui aga kipud kirjeldama oma elu negatiivselt ning sa ei tunne end oma elus rahulolevana, tuleks kindlasti tähelepanu pöörata vaimsele tervisele.. Pea meeles, et vaimne tervis ei ole staatiline suurus.. Erinevad elusündmused ja sinu elustiilivalikud mõjutavad vaimset tervist kogu elu sõltuvalt faktoritest kas seisundi paranemise kui halvenemise suunas.. Kui tunned, et ei soovi enam elada või koged soovi teistele haiget teha, otsi koheselt abi! Keskmiselt 1 inimene 4-st kogeb igal aastal mõnd vaimse tervise probleemi ja keskmiselt 1 inimene 50-st kogeb mõnd vaimse tervise probleemi viisil, mis segab olulisel määral tema koolitööd, tööelu või suhteid.. Vaimse tervise probleemid ei ole märk nõrkusest ja sa ei ole erand – otsi abi!.. Kuidas vanema psüühikahäirest tingitud negatiivset mõju vähendada.. Probleemid, mis puudutavad lapsi ja noorukeid on peamiselt sotsiaalset ning psüühilist laadi.. See tähendab, et kui lapse juures saab täheldada muutusi nagu kurvameelsus, endasse tõmbumine, agressiivsus, riskikäitumine ja muu selline, tuleks püüda lapsega rääkida, teda toetada ja abi pakkuda.. Mida rohkem teab laps haigusest, seda kergemini suudab ta ületada haigusega sageli kaasnevat lootusetuse ja abituse tunnet – seda rohkem on ta suuteline oma vanema olukorda mõistma.. Kuus soovitust haiguse negatiivse mõju vähendamiseks.. Õpi oma haigust mõistma.. ning sellega paremini toime tulema (lugemine, eneseabi, vajadusel ka ravimid).. Ravi ennast.. – kõige parem viis ennast ja oma last haiguse negatiivse mõju eest kaitsta on haigusest terveks saada.. Aita lapsel haigust mõista!.. Räägi talle oma haigusest ja sellest, millist mõju haigus igapäevaelule ja sotsiaalsetele suhetele avaldab.. Kui rääkida on raske, võib abiks olla spetsiaalset vaimse tervise probleemide all kannatavatele lastele mõeldud ja eesti keelde tõlgitud raamat “Mis vaevab meie vanemaid”.. Tunne huvi, kuidas laps end kodus tunneb.. , kas midagi võiks olla teisiti, kas ta sooviks, et vanem(ad) midagi teisiti teeks või teistmoodi käituks.. Õpi tundma märke, mis viitavad haiguse negatiivsele mõjule Sinu lapse puhul.. Vanem tunneb oma last kõige paremini.. Kui on näha, et last midagi vaevab, on oluline temaga sellest rääkida ning arutada, kuidas olukorda paremaks muuta saab.. Valige endale ja/või lapsele sobiv teraapia, ravivorm või tugisüsteem.. (psühhodraama, pereteraapia, psühholoogiline nõustamine, tugigrupis osalemine, tugiisikuteenus vms).. Mida vanem oma lapse heaolu tagamiseks veel teha saab?.. Lapse heaolu algab täiskasvanu rahulolust.. Kui vanem on väsinud, kurnatud või masendunud, jätkub tal vähe ressurssi ka lapse vajadustele reageerimiseks.. Nii võib tekkida suletud ring, kus lapsed ootavad vanemalt tuge, kuid vanem ei oska või ei suuda last mõista ja toetada.. Seega algab lapse heaolu vanema heaolust.. See tähendab, et.. lapsele pühendumise kõrval peab lapsevanem hoolt kandma ka enda heaolu eest.. – toituma tervislikult, hoidma optimaalset töökoormust, võimaldama endale piisavalt puhkust ja lõõgastavaid tegevusi ning ammutama jõudu ja energiat rikastavatest inimesuhetest ehk sotsiaalsest lävimisest.. Kõige lihtsam on lapse ja enda heaolu eest hoolda kanda siis, kui probleeme ei ole veel tekkinud.. Kasuks tuleb ka kursis olek lapse ja tema arengufaasidega, mis suurendab suutlikkust last mõista ning ennetab põhjendamatute ootuste seadmist nii endale kui lapsele.. Laps ja Iapse arengufaasid.. Lapse ja tema arengufaaside mõistmiseks tuleb kasuks teemakohaste artiklite ja raamatute lugemine, kust erinevaid nippe ja teadmisi omandada.. Hea on tunda inimese arenguteooriaid (näiteks.. Erik Eriksoni psühhosotsiaalse arengu etapid.. ), mis aitavad lapsega toimuvat paremini mõista ning muutusteks valmis olla.. Igale arenguetapile on iseloomulikud omad võlud ja valud.. Nende etappide läbimist ja nendest kasvamist peaks lapsevanem saatma.. mõistva ja toetava tugisambana.. Igal ajal ja igas arenguetapis vajab laps vanema empaatilist lähenemist.. See tähendab võimet asetada end lapse olukorda ning mõista tema käitumise põhjuseid.. Ilma empaatilise lähenemisega leiab laps-vanem suhtes aset autokraatlik suhtlemisiviis, kus valitsevad käsud ja keelud.. Paraku ei toeta see peresisest positiivset õhkkonda.. Empaatiline vanem tunneb enda puudusi ja voorusi ning oskab asetada end vastavalt sellele ka teise inimese maailma.. Lapsega suheldes näitab vanema empaatilist käitumist.. lapse ära kuulamine ning kompromisside leidmine.. hea.. Piisavalt hea Iapsevanema omadused.. Meil kõigil on pajatada mõni lugu lapsepõlvest, mis on jätnud meile emotsionaalse jälje ning saadab meid ka täiskasvanueas.. Sageli on need lood seotud ka vanematega paratamatult tuleb igas suhtes, kus kokku saavad kaks erinevat inimest, ette ka omavahelisi põrkumisi, eriarvamusi ja väärarusaamu.. Seetõttu ei tohiks võtta endale eesmärgiks olla ideaalne lapsevanem sellist lapsevanemat ei ole olemas.. Kõik teevad vigu! Täiesti piisav on olla.. piisavalt hea lapsevanem.. Piisavalt hea lapsevanema omadused on:.. hea psüühiline tasakaal.. võime sõlmida.. pikaajalisi ja kestvaid inimsuhteid.. võime.. eristada enda vajadusi ja soove.. ning lapse vajadusi ja soove.. empaatia.. ehk võime astuda teise inimese/lapse olukorda.. tegutsemine järjekindlalt.. ning selgelt ja.. lapse turvalisuse kindlustamine.. võime lapsega ette tulevates rasketes olukordades vastu võtta ja.. taluda nii positiivseid kui negatiivseid tundereaktsiooni.. , ilma endast välja minemata ja kaotamata kontrolli oma impulsside üle.. Piisavalt hea lapsevanemaks olemist toetab hea ja turvaline suhe lapse ema ja isa vahel.. Vanemate omavahelisest suhtlemisest peaks peegelduma vastastikuna.. lugupidamine, teineteise toetamine ning suutlikkus ettetulevate konfliktidega edukat toime tulla.. Kuigi vanematevahelised tülid on lastele sageli rasked, on konfliktid elu osa ja seega vältimatud.. Lastele ei pea looma illusiooni, et vanemad ei ole kunagi konfliktis (allasurutud pingestatust märkavad nad nagunii), küll aga võiks lapsevanem oma eeskujuga õpetada lugupidavat konfliktide lahendamist.. Soovitused Iugupidavaks konfliktide lahendamiseks.. Ole aus.. – nii teise kui iseenda vastu.. Ära püüa manipuleerimise teel oma eesmärki saavutada.. Väljenda rahulikult oma tundeid ja mõtteid, et sind mõistetaks.. – mitte eesmärgiga väljendada oma valu või haavatust.. Kui tunned, et ägestud, siis.. võta aeg maha.. ja palu võimalust probleemiga hiljem edasi tegeleda.. Karjumine, mõnitamine ja ähvardamine ei kuulu eduka konfliktilahenduse juurde.. Konfliktide lugupidav lahendamine on laste heaolu silmas pidades väga oluline.. Kui laps näeb oma vanemaid tülitsemas, tekivad lapse ajus sarnased reaktsioonid nagu siis, kui laps on ise rünnaku all või ohus.. Ebaadekvaatne konfliktilahendus (karjumine, torisemine, nääklemine, vaidlemine jms) kahjustab lapse turvatunnet.. Kui vahel juhtub, et tüli käigus ei suudetud jääda rahulikuks, tuleks hiljem oma käitumise eest vabandust paluda – siis näeb ka laps, kuidas kahjustatud suhet peale tehtud viga taastatakse.. Kui lapse juures on märgata ebasoovitavat käitumismustrit (hääle tõstmine, ebaviisakad lauakombed või suhtlemisstiil jms), tasuks iseenda käitumist nii-öelda kõrvalt jälgida.. Lapsed õpivad käitumist eeskätt oma lähedastelt täiskasvanutelt.. Lapse emotsionaalsed vajadused ja soovitused lapsevanemale.. Millised on lapse emotsionaalsed vajadused?.. • Armastada ja olla armastatud.. • Tähelepanu.. • Aktsepteerimine.. • Tunnustus ja kiitus.. • Selged piirid, distsipliin.. • Piisaval hulgal vabadust.. • Eeskuju ja õpetus.. Soovitused Iapsevanemale.. Muuda lapse kasvukeskkond turvaliseks ja toetavaks, et laps kogeks hoolimist.. Arvesta lapse isikupäraga.. Armasta, aktsepteeri ja julgusta last.. Ole.. lapse suhtes tähelepanelik.. , et märkaksid tema tunnete muutumist või väsimust.. Suhtle lapsega selge ning kindla kõneviisiga.. Väldi siltide „kleepimist“ ja „miks“ küsimusi.. Võimalda lapsel kogeda positiivseid tundeid.. , rõõmu ja mõistmist.. Õpeta laps erinevaid tundeid mõistma ning neist rääkima.. nii positiivsetest kui negatiivsetest.. See tähendab ka enda tunnetest rääkimist ning lapse tunnete peegeldamist.. Küsi lapselt küsimusi, mis näitavad, et.. hoolid lapse arvamusest.. Anna vastamiseks aega.. Võimalda lapsel kogeda.. avatust, kaastundlikkust ning austust.. teiste suhtes.. Sekku adekvaatselt, kui laps on teinud midagi kohatut.. Selleks on hea kasutada.. 3-osalist minasõnumit.. , mis sisaldab infot selle kohta: milline konkreetne käitumine ei meeldi, millist kahju see tekitab, milliseid tundeid see tekitab (näiteks: „ Kui sa teleka nii kõvasti mängima paned, siis ma ei saa isaga rääkida ja see pahandab mind“).. Kehtesta selged piirid.. Hea oleks seda teha koos lapsega, sest see motiveerib lapsi oma käitumise muutmise eest ise vastutust võtma, misläbi areneb tema vastutusvõime.. Samuti aitab see lapsel kokkulepetest kinnipidamist õppida ning arendab tema koostööoskuseid ja õpetab teistega arvestama.. Enne lapse karistamist kaalu selle vajalikkus hoolega läbi.. Pidev karistamine ei kõrvalda halba käitumist, vaid surub selle maha.. Halva käitumise kiire lõpp on ajutine nähtus ning mahasurutud käitumine taastub mõne aja pärast.. Võib tekkida ka suletud ring, kus laps ei tea, kuidas tohib käituda.. Karistamise asemel võib anda võimaluse olukorra heastamiseks.. Karistamine on õigustatud vaid siis, kui lapsele on eelnevalt selgitatud reegleid, kuid ta on neid eiranud.. Suhted peres.. Perekond toimib suhete kaudu.. Perekond pakub oma liikmetele võimaluse kahepoolseteks suheteks, samuti rühmas olemise kogemust.. Perekond on lapse kasvuruum, kus ta õpib osalema suhetes ja väljendama oma tundeid.. Perekond annab lapsele samastumismalle ning toimib peamise kasvatajana nii üldiste normide kui tavade õpetamisel, aga ka eetiliste tõekspidamiste omandamisel.. Perekonnas õpib laps tundma vaba aja veetmise võimalusi, osalema ühiskondlikes tegevustes, nautima kultuuri ja loodust.. Last mõjutavad nii personaalsed suhted teiste pereliikmetega kui ka teiste pereliikmete omavahelised suhted ja läbisaamine.. heade peresuhete nimel tuleb täiskasvanud pereliikmetel vaeva näha.. Perekonna ja perekonnasiseste väärtuste pinnalt.. kujuneb lapse üldine ellusuhtumine.. Üks olulisemaid peresisese atmosfääri kvaliteediindikaatoriks on kodus valitsev.. emotsionaalne kliima.. , mille kaudu saab laps võimaluse õppida, mängida, armastust pakkuda ja vastu võtta ning teisi põhivajadusi rahuldada.. Et laps tunneks ennast väärtuslikuna.. , on oluline temaga koos asju teha ning teda erinevatesse tegevustesse kaasata.. Lapse enesekindlus tõuseb, kui ta tunneb, et teda märgatakse.. Kui lapsega suheldakse vähe, võib pidurduda tema analüüsi- ja mõtlemisosksus.. See võib avalduda oma seisukohtade puudumisena või arusaamade pealiskaudsuses ja vääriti mõistmises.. Lugude jutustamine ja muinasjuttude ettelugemine aitavad lapsel oma ideid vormida, erinevaid mõtteid mõelda ja avastada ning õppida mõistma ka teiste inimeste seisukohti.. Ei tohiks unustada, et suhtlemise juures on olulised nii verbaalsed kui mitteverbaalsed (miimika, žestid, vaikus, pilkkontakt) väljendusvormid.. Koolieelses eas on laps sõna hea kõla, rütmi ja riimi osas eriti tundlik.. Lähedaste peresuhete tunnuste ja loomise kohta loe lisaks.. SIIT.. Peresuhte mõjust lapse arengule loe täpsemalt.. Kasvatus.. Kasvatus on eesmärgipärane tegevus, mille raames.. kasvavad nii laps kui täiskasvanu.. Kasvatamise protsess toetub suhtlemisele, milles peaks valitsema usaldus, austus ja ausus.. Vanem-laps suhtes on tegemist ainulaadselt lähedase ja tähendusrikka inimsuhtega, mis toetub kiindumusele ja interaktsioonile.. Parima või kõige õigema kasvatusmeetodi üle on palju vaieldud ja tõenäoliselt jäädaksegi vaidlema.. Küll aga ollakse valdavalt ühel meelel selles, et.. päris ilma piirideta ei saa.. ja vanem peaks oma nõudmistes tegutsema.. järjekindlalt, väärtuspõhiselt ning last austavalt.. Ei ole mõtet püüda olla „ideaalne lapsevanem“ – kõik vahel eksivad, kõik teevad vahel vigu.. Raamatutarkustest või mõne tuttava soovitustest olulisem on kuulata oma südant ja.. kohelda last armastusega.. Meetodid, mis toimivad kui „võluväel“ ühe lapse puhul, võivad mõne teise lapse puhul täiesti ebaefektiivsed olla.. Ebaõnnestumistesse lapsega õigel viisil käituda tuleks suhtuda kui arenguvõimalustesse – enesekriitilisus käitumist tagasiulatuvalt ei muuda.. Küll aga suurendab õnnestumise tõenäosust selge eesmärgipüstitus ja sihikindel tegutsemine seatud suunal.. Mida rohkem veetilkasid ühte kohta tilgub, seda kindlamalt nad endale teed rajavad….. Mõned soovitused ja võimalused eneseanalüüsiks.. Lapse eripäraga arvestamine.. Ei ole meetodid, mis töötab kõigi puhul ühtmoodi.. Sama käitumine võib ühe lapse puhul mõjuda motiveerivalt, teise lapse puhul aga demotiveerivalt.. Lapsed, kelle vanemad kasvatavad neid lapse eripära arvestades,.. kogevad oluliselt vähem depressiooni ja ärevusega seotud probleeme.. Vanem peab oma.. last tundma õppima.. – alles siis suudab ta last mõista ja teda aidata.. Seejuures väärib.. kõrgendatud tähelepanu ka lapse ülipüüdlikus.. (vanema meele järgi olla).. Võib-olla ta tunneb endal lasuvat liiga kõrgeid ootusi?!.. Hoolivus Iapse, tema soovide ning vajaduste osas.. Laps ei pea kindlasti saama kõike otsustada, kuid alati tuleks.. lapse soovid ära kuulata ning neile hoolivalt vastata.. See näitab lapsele, et ta on oluline ja temaga arvestatakse.. Läbirääkimised ja kompromissid kuuluvad elu juurde – selles ei ole midagi halba, kui lapsele mõnikord järeleandmisi tehakse.. Küll on seda aga liigne võimukus (nõudlik hääletoon, allumise nõudmine, lapse ja tema soovide alavääristamine, eksimuste ees karistamine).. Võimutseval positsioonil olek ei väljenda armastust ning piirab lapse iseseisvumisprotsessi ja pärsib normaalset arengut.. Nõudmiste järjekindIus.. Kord lubamine, siis jälle keelamine ajab lapse segadusse.. Laps ei saa aru, millal on vanemal tõsi taga ning ta hakkab piire katsetama.. See aga ei tähenda, et lapsele ei tohiks järeleandmisi teha.. Võib – aga selged peaksid olema need reeglid, mille osas järeleandmisi ei tehta.. Hirmutamise, ähvardamise ja vägivaIdse suhtlemisstiili vältimine.. Laps harjub pideva ähvardamisega ning saab aru, et lubadusi ei anta selleks, et neid täita.. Last võib küll tagajärgede eest hoiatada, kuid sel juhul peaksid tagajärjed ka saabuma.. See tähendab, et antud ähvarduste osas tuleb olla väga tähelepanelik ja mõelda hoolikalt läbi, kas ähvardamine on seda väärt.. On selge, et ähvardused stiilis „Kui sa end kohe riidesse ei pane, siis me sind enam kuhugi kaasa ei võta“ on sisutühjad.. Kindlasti ei tohi lapsevanem lubada endale vihahoos lapse peale karjumist või lapse löömist.. Nii käitudes õpetatakse ka laps samamoodi käituma.. Tunnete ja kiindumuse väIjendamine.. Laps tahab ja peab tundma, et temast hoolitakse.. Ta vajab hellust ja füüsilist kontakti – isegi siis, kui ta seda küsida ei oska või julge.. Tunnete väljendamine õpetab ka last oma tundeid väljendama, mis on edasises elus äärmiselt oluline.. Kiindumusväljendusteta reeglite maailm hävitab laste ja vanemate vahel loomuomast lähedast suhet.. Piiride ja vabaduste tasakaaIustamine.. Kuigi selged piirid on väga olulised, tuleb piire seada mõistlikus koguses.. Kui lapse elus on liiga palju reegleid, kahjustab see tema otsustusvõime ja iseseisvumise arengut.. Halb on muidugi ka teine äärmus – piiride puudumine, sest siis hakkab laps otsima neid väljastpoolt kodu, arvates, et vanemad ei hooli temast sugugi.. Aitamine Iapsel olla tema ise.. Sageli soovivad vanemad näha oma lapsi realiseerimas nende enda täitmata unistusi.. Võib juhtuda, et lapsele suunatakse nende endiga aru pidamata mingi hobi või tegevusala juurde, mis ei pruugi lapsele isegi meeldida.. Nii käitudes on oht, et laps ei pea vastu talle suunatud ootuste koormusele ning võivad tekkida psühholoogilised probleemid.. Lapse väärtustamine ja aitamine Iapsel iseend väärtustada.. Last ja tema huvialasid tuleb väärtustada ning tunnustada.. just sellistena nagu need on.. Laps on väärtuslik iseenesest.. Tema väärtuslikkus ei ole mõõdetav läbi õnnestumiste või ebaõnnestumiste ja laps peab seda selgelt tundma.. Kindlasti ei tohi väljendada ka suhtumist, justkui laps mingis oma ponnistuses oleks „lootusetu“.. See paneb lapse arvama, et ta ongi lootusetu, läbikukkuja.. Lisalugemist:.. 8 müüti edukast kasvatusest.. Igasugune füüsiline karistamine saab nii lapsele kui ka vanemale ainult kahju tuua.. Kas laps peab vanemate sõna kuulama.. Aruka lapsevanema ABC.. Mida tasuks teada jonnist.. Kuidas tulla toime lapse jonni, nutu ja vihapursetega vanuses 1-5 aastat.. Kuidas tulla toime väikelaste jonniga.. Kuidas suhelda teismelisega, et vähendada vastandumist..

    Original link path: /portfolio/oled-lapsevanem-ja-tunned-muret/
    Open archive



  •  


    Archived pages: 21