www.archive-org-2014.com » EE » K » KIHNUKYEK

Choose link from "Titles, links and description words view":

Or switch to "Titles and links view".

    Archived pages: 11 . Archive date: 2014-11.

  • Title: Avaleht | Kihnu Küek
    Descriptive info: .. Search for:.. Meie mõte.. Toit.. Jook.. Oma tooted.. Kihnu toidulugu.. Hülgeliha.. Rukkileib.. Pulmad.. Jõulud.. Kontakt ja tellimine.. Menu.. Naudin kui minu eest hoolitsetakse.. Oskan selle eest tänulik olla.. Hindan lihtsust, siiras olemist, tunnet, et mind on oodatud!.. Väärtustan Kihnu kombeid, muusikat, rahvariideid ja keelt.. Armastan Eesti toitu, eelkõige Kihnu kööki.. Maitsekas elamus Kihnu Küegist!.. Pean lugu hooajalisest toidust, valmistatud kohalikust, värskest ja ökoloogiliselt puhtast toorainest.. Armastan Eesti toitu, eelkõige Kihnu Küeki!.. Kõik ei põlõ suamapääväd, aga kõik ond süemäpääväd!.. Avaleht.. Tere tulemast Kihnu  ...   Toetame mahe ja käsitöö toodete kasutamist nii toidu valmistamisel kui joogi valimisel.. * Väliköögis tunneb ennast soojalajal mõnusalt kuni 16 inimesega seltskond.. Külmalajal toitlustame kuni 12 inimest toas.. * Igaks õhtuks valmistame Kihnu köögikultuurist ja kohalikust toorainest, eriti kalast, inspireeritud road.. * Ettetellimisel küpsetame koju viimiseks Kihnu traditsioonilist leiba ja saia.. UÕTAMÕ TEITI KÜLÄ!.. * Allpool on meie head sõbrad ja koostööpartnerid.. Kihnu Küek.. Männi Talu, Linaküla.. Kihnu vald Pärnumaa 88003.. +372 5341 2358.. info@kihnukyek.. ee.. 2014 Kihnu Küek - WordPress Theme by.. Kadence Themes..

    Original link path: /
    Open archive

  • Title: Meie mõte | Kihnu Küek
    Descriptive info: Meie mõte.. Mulle meeldib mööda Eestimaad ja maailma ringi reisides maitsta kohalikke toite ja jooke, et aru saada inimeste elulaadist, kommetest, ajaloost.. Armastan.. hooajalisi roogasid, sest toidule annab tõelise maitse kohalik, värske ja ökoloogiliselt puhas tooraine.. Hindan.. lihtsust, ehedust, siiras olemist.. Minu jaoks ei ole oluline luksuslik restoran ja uuemad leiutised gastronoomia vallas, vaid lihtne toit, sõbralik ja avatud suhtlemine.. Väärtustan.. seda kui kogu ümbritsev keskkond ja toit moodustavad ühtse terviku, see on toiduelamuse saamisel väga oluline osa.. Mind huvitavad kohalikud kombed, muusika,  ...   ei visata midagi üleliigset ära.. Naudin.. kui minu eest hoolitsetakse, arvestatakse soovidega.. Oskan selle eest väga tänulik olla.. Ihkan kogeda.. seda mõnusat vaba tunnet hinges, mida peale maitsva toidu tekitavad mahe vein, elav tuli, linnu laul, maaõhk ja teadmine, et mind on oodatud!.. Kõigest sellest peab minu pere lugu ja tahaks seda ka teile pakkuda.. *** Kihnu Küegi sümboliks on KAHEKSAKAND, sellel on kaitsev ja raviv jõud.. Kaheksakanda kootakse Kihnus troi-, suka- ja kindakirjadesse, tikitakse tanudele ja käistele.. *** Piltide autor: Hele-Mai Alamaa..

    Original link path: /meie-mote/
    Open archive

  • Title: Toit | Kihnu Küek
    Descriptive info: Toit.. Kindlat menüüd Kihnu Küegis ei ole.. Siin on valik roogasid, mida täna Teile pakkuda võiksin.. Eelroad.. Siiaäkine krõbeda saiaga.. Kihnu väinast püütud kala supp.. Pullimunad krõpsu salati ja kihnu leivaga.. Odrakruubi-singisalat.. Pearoad.. Praetud kohafilee, stoovitud porgandid, ürdikartulid, Põltsamaa Kuldse kaste.. Vimmakotletid ja panniliha, kartulipuder, marineeritud punane peet, soolakurk, sibulakaste.. Puuahjus küpsenud seapraad köögiviljadega, ahjukartulid, hapukapsas.. Puuahjus küpsenud lambapada köögiviljadega, segaminipuder.. Magustoidud.. Leivakreem maasikamoosi ja leivakrõbinatega.. Rullbiskviit kohupiima ja värskete marjadega.. Purukook kohupiima ja marjadega.. Menüü sisaldab Kihnu leiba, võid, vett, kohvi ja teed.. Hind:.. 2 käiku 19 eurot inimene.. 3 käiku 24 eurot inimene.. Talvisel hooajal toitlustan korraga 4 kuni 12 inimest.. Ettetellimise aeg on vähemalt 2 päeva.. **** Võimalus tellida erimenüüd ja kokkuleppida inimeste arvus.. Kihnu Küegi märksõnad on:.. kohalik kartul,  ...   toidulisandeid ja maitsetugevdajaid, vaid kõik on naturaalne.. Suppide ja kastemete puljongid on ise kokku keedetud, vahukoor on ikka rõõskkoorest, maitseürdid tulevad peenrast, marjad põõsast, kala on oma saare kalurite püütud.. Toorainest kasutan võimalikult palju ära, et mitte raisata ja komposti visata.. Kõiki tooraineid muidugi ei saa saarelt, aga püüan kasutada alati meile võimalikult lähedal kasvatatud juurikaid ja puuvilju.. Saarel juhtub ka nii, et kõiki toiduaineid ei ole kohe alati võtta, siis valmistan toidu nendest asjadest, mis on olemas, nii et laske ennast üllatada.. Kihnlased on tuntud leiva ja saia küpsetajad, saarel ei ole ise leiva-saia küpsetamise traditsioon vahepeal katkenud nagu mandril.. Kolhoosiajal toodi paadiga Pärnust leiba, inimesed seisid sadamas järjekorras, kuid mereveest vettinud leib söödeti hoopis loomadele.. Pakume ka teile oma küpsetatud leiba..

    Original link path: /toit/
    Open archive
  •  

  • Title: Jook | Kihnu Küek
    Descriptive info: Jook.. Jookide valikul eelistan naturaalseid jooke, mille valmistamiseks on kasutatud puhtaid tooraineid.. Kõige parem jook on puhas vesi.. Kuid naturaalne mahl on konservandivaba energiapomm.. Lapsepõlvest meenub kohe punasesõstra- ja õunamahl, mida jätkus alati kevadeni ja teinekord veel mitmeks aastaks.. Täna on minu lemmikuteks rabarberimahl, aroonia-kirsimahl, külmetushaiguste ravimiseks teen mustsõstrasiirupit.. Eestlased valmistavad õlut põhiliselt odralinnastest, maitsestavad humalaga.. Õlu on tõenäoliselt kõige vanem alkohoolne jook.. Kihnus valmistatakse õlut ikka tähtpäevadeks ja pidustuste ajaks, talgutel on alati oma valmistatud õlu.. Õlletegemine oli traditsiooniliselt meeste ülesanne.. Igal meistril olid oma õlletegemisvõtted ja retseptid, erinevad maitse-, kangus- ja värviomadused.. Õllevirdele lisati mõnes kohas kadakaleovett, leiba, toorest  ...   sõnaahtra paarikese vahel.. Tiivustab kunstnikke ja sütitab poeete.. Naturaalset veini soovitan juua eheda maitse ja puhta koostise pärast.. On ekslikult arvatud, et naturaalne vein maitseb alati veidralt.. Erakordne värvus, puhas aroom ja värske maitse pigem üllatavad kui panevad kulmu kortsutama.. Naturaalsete veinide peamine erinevus tavaveinidest, ja tihti ka tarbija jaoks olulisim, on sulfitite kogus, tavaveinis on neid juurde lisatud.. Tasub aga tähele panna, et pelgalt mahevein ei ole veel tingimata naturaalne.. Veinipudeli sildilt loetud organic ei anna veel tõestust selle joogi puhtusest, vaid kõigest marjade kasvatusvõtetest.. Naturaalsete veinide tootjad on käsitöölised, nende töö võtab aega, omab suuremaid riske ja nõuab pühendumist..

    Original link path: /jook/
    Open archive

  • Title: Oma tooted | Kihnu Küek
    Descriptive info: Oma tooted.. Kihnu Küegis valmistatud toodetega tahaksin Teile koju kaasa anda väikese mälestuse.. Kui maitsete seda, tuleb meelde Kihnu saar.. Pakendil olev kaheksakand annab Teile jõudu ja head tervist, et jälle tagasi tulla!.. Ettetellimisel valmistame Teile koju viimiseks Kihnu traditsioonilist leiba ja saia..

    Original link path: /oma-tooted/
    Open archive

  • Title: Kihnu toidulugu | Kihnu Küek
    Descriptive info: Kihnu toidulugu.. Kihnu.. ja Manija saared on koduks unikaalsele Kihnu põliskultuurile, mis elab siin Pärnumaa rannikusaartel juba enam kui 600 aastat.. 2003.. aastal.. UNESCO.. (http://www.. unesco.. org) suulise ja vaimse pärandi maailmanimekirja kantud Kihnu kultuuriruum on huvitav igale kultuuripärandist, omapärasest loodusest ja sõbralikest inimestest huvitatud külalisele.. Toidukultuur on lahutamatu osa pärandkultuurist.. Kihnu toidulaud on läbi aegade olnud suhteliselt tagasihoidlik, nagu on olnud üldiselt tavapärane siinse regiooni vanemale taluelule.. Kihnlaste peamine toiduaine.. odra ja rukkijahutoitude kõrval oli kala ja hülgeliha.. Sea-, looma- ja lambaliha söödi harva, peamiselt suurte pidude ja pühade ajal, kuna loomi lihtsalt ei olnud nii palju.. Kõige rohkem kasvatati otra, sellest ka peamiselt odrajahu -supp, -puder, -leib, joogiks õlu.. Kihnlastel oli maapuudu ja vilja käidi mandril räimede vastu vahetamas, peamiselt leivavilja (rukki) vastu, lisaks nisu, kaer, herned.. 19.. sajandi keskpaigas ja lõpus kasvatati kartulit veel suhteliselt vähe.. Peale esimest maailmasõda kui rahvaarv saarel oli väga suur, 1200 inimese ümber ja Kihnu kivilaevad hävitatud, oli näljahäda väga suur.. Kehvast toitumusest arvati kihnlastel olevat “kondinõrkust”.. Kogu elu käis vanasti söögi tegemise ja kogumise ümber.. Sealt ka ütlemine”.. piäasi, et mitte levätä jäe.. ”, seda hirmu mäletavad memmed tänapäevani.. Kihnus on olnud väga rasked elutingimused, siis kasteti leivatükk räimesoolvesse.. See oligi peamine toit.. Siit ütlemine: “Param ikka suutäüs suõlast, kui maotäüs magõdad.. ”.. Suvel keedeti süüa väliköögis, mis uuematel majadel oli sauna eeskojas või eraldi ehitusena, vanemate majade juures püstkojas.. Väljäküek ehk õuõküek.. Seal keedeti ka hülgeliha, sest see ajab vänget lõhna.. Enamasti sõi kogu pere ühest kausist, igaüks sõi enda eest, teise eest ei tohtninud sööki ära võtta.. Külalisele anti 20.. saj algul nuga, kahvel, taldrik.. Umbes 1930ndail tuli taldrikute kasutamise mood ja hakti neid igapäevaselt  ...   kartul-soolaräim, panniga liha, hapukurk.. teisipäev- supipäev, piima-kartuli e.. kjõllusupp, pullisupp (klimbisupp), lihasupp, hernesupp.. kolmapäev- pudrupäev, kartulipuder peki tükkidega ja võiga aukus, segiputõr (mulgipuder), tanguputõr,.. neljapäev- kartul, kaste (jahukaste), kartul-kala, kartul-liha.. reede- supp.. laupäeval kartulipuder, ahjuliha, ahjus küpsetatud kaalikad, porgandid ja sai, ahju õun.. pühapäev- hapukapsaupp suvel värskekapsasupp.. Liha-kartul.. on Kihnus kosja, pulma ja suuremate pühade toit.. Kuid minu arvates võiks saare rahvusroaks pidada kartulitel keedetud silku ja pannil praetud soolaliha.. Pidude joogiks on ikka olnud.. koduõlu ja viin.. Naistele kõrvetati viinasse suhkrut, siis said naised pidudel, pulmas magusat viina rüübata, see komme on tänaseni, ainult viinasse pannakse väikseid karamellkomme.. Pudel käib ringiratast (päripäeva) ja kes rohkem komme kätte pudelist saab on võitja.. Talvevarusid.. hakkasid kihnlased koguma juba poole suve pealt ja ka tänapäeval on kihnlaste sahvrid ja keldrid igasuguseid häid hoidiseid sõna otses mõttes maast laeni täis.. Nagu ikka olid aidas tünnid soolaräimega, kapsaga, hülgelihaga.. Varasemalt Kihnus metsa praktiliselt ei olnud ja seetõttu ka seeni oli vähe.. Seeni ei söödud, vaid arvati, et seened on metsa hallitus.. 1950ndatel hakati seeni rohkem sööma, soolati kaseseeni ja siis söödi kartuliga seenekastet.. Kevadel, kui poolkodustatud.. kosklad.. hakkavad pesapaika otsima, seavad kihnlased neile puude otsa pesakastid üles ehk kosklakongid.. Kosklate munad on kihnlaste meelest oma tumekollase rebuga väga maitsvad ja neist saab imehead kooki küpsetada.. Süüakse ka teiste metslindude mune.. Teatud omapärast tavanditoitu on valmistanud üksnes mehed.. Jaanipäeva paiku angerjapüügi hooaja alguses koguneti.. angerja supp.. i keetma.. Üks mees määrati kokaks, kes valmistas pajatäie rammusat suppi, milles sibulad, ohtrasti angerjaid, vett ja soola.. Tänaseks angerjat enam meres ei ole ja seda traditsiooni järgitakse vähem, kuid üha enam varutakse angerjat mujalt ja suppi tehaksi ikka.. * Kasutatud on Kihnu Kokaraamatu lugusid..

    Original link path: /kihnu-toidulugu/
    Open archive

  • Title: Hülgeliha | Kihnu Küek
    Descriptive info: Hülgeliha.. süüakse Kihnus väga hea meelega, keedetakse koos kartulitega või suitsetatakse.. Hülgeliha soolati astjasse, kuivatati ja suitsutati.. Soolast hülgeliha kuivatati kerisel, mis andis parema maitse.. 20 saj I poolel oli hülgepüük Kihnus ja Ruhnus peamine elatusallikas.. Ruhnu mehed olid kihnlaste peale kadedad kuna kihnlastel oli palju lapsi, arvati sellepärast, et mehed sõid toorest hülgeliha.. Oktoobri lõpus püüti võrkudega hülgeid, hülgeliha soolamiseks oli eraldi kapp, sest liha on vänge lõhnaga.. Põhiline hülgepüük, käis ikka talvel jää pealt,  ...   potis.. Kui keedeti sealiha, siis iga mees pani oma lihatükile puumärgi külge, et pärast keetmist igaüks oma tüki ära tunneks.. Seda tehti selleks, et mõnel mehel oli suurem ja lihasem tükk, mõnel jälle kehvem.. Merel keedeti ka värskest hülgelihast suppi, kõige parem oli hallhülge poja liha.. Kui hülgeid veel Kihnus kütiti, oli hülgeliha igapäevane leivakõrvane toit.. Aeg oli vaene, aastas peeti 1 siga ja peamiseks toiduks oli see, mis meri andis.. Suurel reedel on traditsiooniliselt keedetud hülgeliha..

    Original link path: /hulgeliha/
    Open archive

  • Title: Rukkileib | Kihnu Küek
    Descriptive info: Rukkileib.. on Läänemere ümbruses põhiline toiduaine.. Enne sõda tehti 3 sorti leiba: sai, peenleib, rukkileib.. Kuigi täna on poes leiva ja saia valik väga rikkalik, eelistab kihnlane süüa oma kodus küpsetatud leiba-saia.. leiva pikemaks säilimiseks lisatakse taignasse kartuleid, mõnikord ka natuke seapekki või soolaräime.. Leib jäetakse puuahju aegamisi küpsema terveks ööks.. Tulemuseks on kergelt suitsutatud ja magusaks muutunud leivapäts.. Vanasti pandi leivapätsid ahju kapsalehe peal.. Niisugune lihtne asi nagu omaküpsetatud leib, on Kihnu elulaadi osa.. Memmed, kes küpsetavad leiba puuahjus ei julge elektriahjuga leiba tehagi, äkki ei tule välja..

    Original link path: /rukkileib/
    Open archive

  • Title: Pulmad | Kihnu Küek
    Descriptive info: Pulmad.. Pulmalauas ei istuta terve õhtu otsa, süüakse kõht täis ja lastakse järgmistel soovijatel süüa.. Söögid on olnud kala ja kartul, liha ja kartul, jahukaste, sült, leib-sai, või, kalad, kohv, õlu, viin.. Herne ja klimbisupp, õllesupp.. Viimane söök pulmas on piimasupp.. Õllesupp ehk soe õlu, keedetakse leivaga, pannakse suhkrut sisse, süüakse piimaga, see on olnud magustoidu eest.. Pulma viiakse kaasa oma leivakott (leiba, võid, liha, kala).. Leivakoti ära andmisel saab igaüks napsu.. Tänapäeval on laual veel juustu- singi lõigud, suitsukala, suitsuliha, marineeritud kala, räimerullid, heeringad hapukoorega, kartulisalat, peedisalat, lihapirukad, pasteet.. Pulmakohvi on piima ja suhkruga, magustoiduks kohupiimavaht  ...   pannakse korvi põll või raha.. Taaripudi tükeldatud leiva-saia tükid pannakse veega keema, lisatakse taari või õlut ja natuke suhkrut.. Seda tehti selleks, et tulevikus naistel ikka süüa jätkuks.. Kolmanda päeva lõunaks on hapukapsasupp, õhtul piimasupp riisiga, kui antakse teist korda suppi, siis on teada, et pulm on läbi.. Saare parimad kokad kutsutakse pulmadesse peakokkadeks.. Nemad peavad hoolitsema kõigi pulmakülaliste – kelle arv võib sadadesse küündida – toitmise eest ja nad peavad leidma abilised ametlikult pulmas osalevate noorte neidude seast, kellest saavad omakorda traditsiooni edasikandjad.. Pulmakoka tiitel on väga kõrgelt hinnatud, sest see on üks raske ja vastutusrikas amet!..

    Original link path: /pulmad/
    Open archive

  • Title: Jõulud | Kihnu Küek
    Descriptive info: Jõulud.. Jõulud on kõige suurem püha aastas.. Vanasti tehti ettevalmistusi juba nädal varem, tapeti siga, käidi merel.. Kihnus on tehtud rohkem tanguvorste.. Tihti tapeti siga lihapuudusel juba enne jõule ära ja siis ei olnud jõulude ajal kuskilt verd võtta.. Tänapäeval valmistatakse jõuludeks liha-kartuleid, kui on angerjat-kartuleid, lihapirukaid, sülti, tanguvorsti, mis olnud kõigis peredes väga tähtis jõulutoit, suitsetatakse kala ja liha, süüakse värsket forelli ja  ...   elu edenes ja kasvatati rohkem sigu.. Ahjuliha ja hapukapsas on traditsiooniline jõulupraad nagu igal pool Eestis.. Nüüdsel ajal tehakse veel kartulisalatit ja loomulikult koduõlut.. Vana kombe kohaselt peab söök olema öö läbi laual.. Jõuludeks korjatakse sügisel metspähkleid ja siis mängitakse liiad või paarid mängu.. Varasemal ajal keedeti hülgeliha tavaliselt jõulu kolmandal pühal ja pakuti kõigile, kes läbi tulid.. Esimesel pühal oli liha-kartul, teisel hapukapsasupp..

    Original link path: /joulud/
    Open archive

  • Title: Kontakt ja tellimine | Kihnu Küek
    Descriptive info: Kontakt ja tellimine.. Tellimine.. Oma tulekust anna aegsasti teada.. Siis jõuan kaluritelt kala tuua, memmelt kartulid, porgandid võtta, maasikad korjata ja leiva kerkima panna.. Oma soovid ja mõtted pane kõik kirja ja kindlasti leiame lahenduse, isegi kui see võib alguses võimatu tunduda.. Valmistame road ainult Sinu ja Sinu seltskonna jaoks, püüame arvestada kui te ei armasta mõnda toiduainet, sellest andke meile eelnevalt teada.. Kohapeal arveldame ainult sularahas, eelnevalt saab tasuda arvega.. Palume Teil mitte hilineda, toit jahtub ja kaotab siis oma maitse.. Äparduste puhul  ...   Kihnu saarel Linaküla külas.. Kui oled jõudnud Kihnu saarele Pärnust või Munalaiu sadamast praamiga tulles.. Laevade info.. Kihnu Veeteed.. Kuidas Kihnu Küeki jõuda:.. Sadamast:.. laevalt maha tulles pööra esimesest ristmikust paremale (näitab Kurase keskust).. Liigud mööda asfalteeritud sadama-haigla teed mööda 2 km, jõuad Kurase poeni, sealt ristmikult lähed otse üle, liigud 600m ja peagi on vasakul Männi talu.. Sadamast autoga umbes 5 minutit sõita ja jala käies 30 minutit.. Kurase keskusest:.. sadama-haigla teed mööda 600m ja vasakul asub Männi talu, jala käies 7 minutit..

    Original link path: /kontakt-ja-tellimine/
    Open archive



  •  


    Archived pages: 11